Bazeia ba estudu husi Meteorolojia no Jeográfika Timor-Leste, tinan ne’e Timor-Leste enfrenta bailoron naruk ho nia temperatura porsentu 75, tanba haree husi tasi ne’ebé sei malirin ho kor azul.
Husi koor tasi azul ne’e labele prosesa evaporasaun ka produsaun ba udan be’en.
Bailoron naruk ne’e koñesidu ho naran El Ninu ne’ebé akontese mós iha kontinente hotu iha mundu tuir tempu.
Bele dehan El Ninu maka kauza prinsipal ba kriasaun bailoron naruk no prolonga udan be’en mai tarde.
Klaru katak bainhira iha situasaun bailoron naruk no udan been mai tarde sei fó impaktu ba animal, ai-horis, volume be menus no agrikultor sira mós sei hasoru difikuldade atu produs ai-han.
Iha estudu Meteorolojia no jeografika mundiál ne’ebé fó sai husi Viro Australia ho Estadus Unidus Amerika iha loron 16 - 17 fulan Outubro tinan ne’e hatudu mós katak tinan ne’e mudansa El Ninu fraku udan be’en sei mai ho volume ne’ebé ki’ik.
Husi estudu mundiál ne’e konfirmadu mós ho estudu espesifiku husi Meteorolojia no Jeográfika Timor-Leste iha ne’ebé espesifika liu tan area sira ne’ebé mak udan sei tau iha fulan ikus Novembru mak hanesan iha parte fóho no parte norte hanesan Díli, Lospalos-com, Oecusse udan sei tau iha fulan Janeiru.
Tanba ne’e parte tekniku sira garante no fó esperansa ba komunidade atu lalika preokupa kona-ba El Ninu tanba udan be’en sei mai maski tarde.
“Ami update informasaun estudu Meteorolojia no jeografika mundiál ne’ebé fó sai husi Viro Australia ho Estadus Unidus Amerika iha loron 16 - 17 fulan Outubro tinan ne’e hatudu mós katak tinan ne’e mudansa El Ninu fraku udan be’en sei mai ho volume ne’ebé ki’ik, anin lori kalohan udan be’en mai hotu iha parte sentru pasifik no anin mai ita nian ne’e fraku nia lori udan be’en ho ne’ebé ki’ik,” informa Diretor Nasionál Meteorolojia no jeografika, Tenencio Fernandes Moniz ba GMN iha nia kna’ar foin lalais ne’e.
Tuir lolos udan been normal mai iha fulan Novembru, maibé iha loron 23 tinan ne’e, meteorologia sei halo update atu haree kondisaun oinsa nia atu aumenta ka menus udan be’en.
Joni Madeira nudar komunidade hateten, iha realidade hatudu katak komunidade sente situasaun ida ne’e liu-liu bailoron naruk, ho nia impaktu direta ba agrikultor sira nia moris, tanba bee matan sira maran hotu, la fó moris ba ai-horis ho animal liu-liu necessidade ema nian.
Ho situasaun bailoron naruk haree halo ai sira maran hotu halo volume bee menus, halo rai maran impaktu mós produs ai-han menus ida ne’e bele hamósu hamlaha.
Ho situasuan ne’e diresaun nasionál servisu agua no saneamentu servisu makaas hodi jere didiak bee ne’ebé ho volume ne’ebé kiik atu ema hotu bele asesu to’o tempu udan.
Durante ne’e mós parte servisu agua no saneamentu servisu makaas oinsa rezerva bee husi rai okos hanesan iha Díli bee husi mota no agua sufisial ho pursentu 25 alende ne’e iha mós husi mota perfurasaun bee husi rai okos pursentu 75.
“Iha Díli ami hanoin hela atu dada bee husi foho hanesan husi mota Gleno no Railako mai Díli, maibé iha tinan 2019 sei halo estudu viabilidade no 2020 bele halo ona konstruksaun barrajen iha Gleno no Railako, Ami nia liña orientasaun planu estratejiku dezemvolvimentu nasional tinan 2030 sei kria infrastruturas polulasaun iha Timor laran tomak 100% area rurais sei hetan torneiras públikas,”dehan Grigorio
Oras ne’e daudaun total tanki neebe uza hodi fornese bee ba komunidade hamutuk 10, maibe ida ne’e seidauk sufisiente. Tanba ne’e tuir planu diresaun nasionál agua no saneamentu sei aumenta tanki tolu atu fornese bee ba komunidade hodi bele asesu bee iha oras 24.
Iha tinan 2016 liu ba Timor-Leste enfrenta ona bailoron naruk ne’ebé prolonga udan be’en iha fulan Abril hodi fó impaktu ba agrikultor sira hasa’e produsaun iha rai laran.
Ho esperiensia hirak ne’e aumenta ho bai-loron naruk iha tinan ne’e maka tinan ne’e ministériu agrikultura no peskas liu husi konsellu seguransa soberania ai-han nutrisaun Timor-Leste sei halo koordenasaun ho ministériu relevante sira hanesan ministériu saúde, ministériu solidaridade sosial no inkluzaun, ministériu turismu no indutria liu husi centru logístika nasionál no ajensia internasional atu responde situasaun ne’e.
“Kona-ba akontese bailoron naruk MAP sempre halo intervensaun mak durante ne’e ita esperensia hahu iha 2016 halo koordenasaun ho liñas ministeriais hotu hodi halo intrevnesaun ba iha parte suku ne’ebé mak afeita ba iha fatin el nino,” dehan Rofino Soares Gusmão, xefe departamentu seguransa ai-han no informasaun.
Konserteza impaktu husi bailoron naruk sei afeita mós ba populasuan ne’ebé sei menus ai-han.
Tanba ne’e Centru Logístik Nasionál haruka ona proposta ba ministériu agrikultura no peskas, ministério solidaridade sosial no inkluzaun , ministériu finansas ne’ebé alerta kona-ba El Ninu hodi prepara fós ba seguransa alimentar. Tuir kalkulasaun konsumidor rai laran kada tinan kosume fós tonelada rihun 140.
“Sa ida mak ami halo, agora ami buka dalan oinsa atu rezerva fós stok nasional tenke metin nafatin para hodi garante mesmu laloran tasi sa’e no ho frekuensia ró tama mai ladun barak, maibé CLN mós bele kontrola presu nafatin iha rai laran. Papel CLN halo intervensaun neserariu, bainhira iha situasaun emergensia ruma husik biban ba setor pribadu mós bele halo sira nia aktividade negosiu, ”dehan Agusto Junior Trindade nudar Prezidente CLN.
Dadus husi ministériu agrikultura no peskas hatudu katak iha tinan 2018 produtor rai laran produs fós tonelada rihun 18.717. Husi numeru ka rezultadu produsaun rai laran uza deit ba fulan ida ho balun.
Enkunatu kada tinan konsumedor rai laran konsumu fós tonelada rihun 140 ne’e hatudu gap konsumedor fós bo’ot tebes kompara ho produsaun fós iha rai laran.ety