Impasse polítiku halo setór privadu barak hakdasak

Prezidente Kâmara Komersiu no Industria -Timor-Leste (CCI-TL sigla portugés) Oscar Lima deklara, situasaun polítika atúal, afeita tebes ba ekonomia rai laran, liu-liu setór privadu barak mak hakdasak, tanba Timor-Leste sei dependência maka’as liu ba Orsamentu Jerál Estadu (OJE) tanba seidauk iha ekonomia ne’ebé forte.
“Hanesan Timor-oan no Prezidente CCI-TL sente triste, tanba laiha OJE, liu tanba ita agora sei depende tebes ba OJE, tanba ita-nia ekonomia ne’e sei fraku, se ita-nia ekonomia mak sei forte, ita sei la depende ba OJE, maibé rai hanesan Timor ne’ebé ekonomia sei fraku, ita sei depende tebes ba OJE, maibé nia implikasaun mak kuandu ita laiha OJE, sirkulasaun moeda iha kraik mós menus, ida ne’e mak problema ne’e”, tenik Oscar Lima ba GMN iha nia knár fatin, Akait Díli, Kinta (23/01/2020)
Oscar informa, empreza barak sente afeitadu tebes husi situasaun impasse polítiku ne’e, tanba laiha osan, píor liutan empreza balu deve hela osan husi banku ka pessoal balun nian.
“Rona katak empreza balun taka duni, no balun hamenus nia funsionáriu, tanba laiha osan atu halo pagamentu ba sira-nia saláriu, tanba sira kuandu laiha osan, labele obriga, ba deve banku mós tenke selu jurus, se deve partikular piór liutan, tanba fó nia jurus ne’e aas tebes. Tanba ne’e, impasse nia impaktu ne’e bo’ot tebes, maske ami seidauk konsege identifika iha empreza hira mak dada aan, maibé ami asesu de’it informasaun lor-loron. Kona-bá kompañia naran A, B ou C ne’e ami laiha kompetensia atu anunsia ida ne’e. Tanba ne’e, sirkulasaun ekonomia ne’e mínimu tebes, buat barak mak la la’o, tanba ne’e afeita tebes, maibé to’o agora loja bo’ot sira atu taka loloos ne’e seidauk identifika, maibé sirkulasaun moeda ne’e mak menus tebes, ita hein katak labele taka”, afirma Oscar Lima.
Prezidente CCI-TL ne’e akresenta, bainhira sirkulasaun ekonomia rai laran la’o maka’as, presiza haforte setór privadu, tanba kontribuisaun maka’as husi setór privadu mak ekonomia rai laran sei la’o forte liutan.
“Duodésimu ne’e so ba saláriu no vensimentu ba funsionáriu Estadu, inklui PNTL ho F-FDTL sira, maibé atu halo sirkulasaun ekonomia ne’e la’o maka’as ne’e defisil, tanba bainhira atu halo sirkulasaun la’o ne’e, tenke kontribui mós husi setór privadu sira, maibé setór privadu rasik seidauk forte, maske iha ona, maibé seidauk forte de’it, tanba ne’e, ita tenke konta ho ida ne’e”, realsa Oscar Lima.
Antes ne’e, deputadu barak iha Parlamentu Nasionál, liu husi diskusaun proposta OJE ba tinan 2020 nian, preokupa maka’as ho situasaun impasse polítiku ne’ebé afeita maka’as ba setór privadu sira, tanba governu ladauk halo pagamentu ba projetu balun ne’ebé konsege finaliza ona, tanba impasse polítiku halo orsamentu sumba iha Parlamentu Nasionál.say
Add to Comments Here!!!!