Ekonomista, Adolmando Amaral, hatete, Governu presiza tau prioridade hodi investe iha setór Agrikultura, Turízmu no manufatura, tambá setór hirak ne’e, sei hatama reseita ba Estadu, bainhira mina-rai maran, hodi Estadu Timór labele bankarota.
Adolmando Amarál hato’o lia hirak ne’e ba JNDiário, Tersa (21/06/22), relasiona kampu mina Bayu Undan ne’e sei maran iha Outubru mai.
“Dezenvolvimentu Timór-Leste agora, depois ita restaura independensia 20 anos, ita sei depende los ba uniku rekursu mak mina no gás, maibé ita hotu hatene katak mina no gás ne’e la’o tuir nia tempu, to’o tempu nia maran, maran ona, tambá ne’e mak Governu no ita hotu iha responsabilidade, atu inventariza setór produtivu sira seluk, ita prepara kondisões iha ne’ebá, para bele sai alternativa depois mina no gás, baibain ema hotu hateten, setór agrikultura bele sai alterativa, Turismu bele sai alternativa, politika manufatura bele sai alternativa, kona-ba agricultura tenki investe iha área produtivu, sira ne’ebé folin a’as iha merkadu internasionál, hanesan kuda ai gaharo, ai-kameli, vanilla, Chocolate, ma’ek depois ita halo esportasaun, ita hatama mai fali osan mai rai-laran, ba setór turismo, ita tenki hare’e uluk, infraestutura bazika sira, ita iha área turistiku bar-barak ne’ebé mak atrai turista sira mai ita nia rain, ita bele hetan rendimentu husi ne’ebá”, esplika Adolmando Amarál.
Ekonomista ne’e dehan tan Governu tenki hadia infraestrutura ba fatin turistiku sira atu nune’e ema bele fasil asesu ba fatin turustiku sira ne’e.
Adolmando hatete, Governu ne’ebé lideradu husi Taur Matan Ruak mós, kontribui ba Nasaun ne’e atu bankarota, tamba foti osan husi fundo petrolifeiru ba OJE tinan-tinan, liu rendimentu sustentável estimativa.
Maske ho Programa governu ne’ebé di’ak ba Nasaun ne’e, maibé implementasaun menus, tamba inkapasidade membru governu sira.
“Sira (Governu) nia ambisaun, sira nia egoismu, lei iha tiha ona, regulamentu iha ona, mais sira sempre foti liu husi ne’ebá, mentalidade sira hanesan ne’e mak kontribui ba dezenvolvimentu nasaun iha futuru, iha istoria VIII governu nian, sira hahú foti osan ba OJE husi 1.4 bilões, sa’e ba 1.6 bilões, sa’e ba 2 bilões i agora ba 3 bilões, maibé povo la senti efeitu orsamentu husi sira nia mandatu, tambá sira laiha kapasidade ezekusaun”, kritika Adolmando.
Antes ne’e, sosiedade sivíl La’o Hamutuk (LH) husu ba Governu, atu hapara projetu bo’ot sira, ne’ebé Governu planeia ona, atu halo, liu-liu projetu sira ne’ebé la fó retornu ba Estadu.
La’o hamutuk mós nota, Timor-Leste (TL) sei tama situasaun difisil, krize finanseira iha tinan 2030 ba oin, tanba polítiku sira halo jestaun la loos, ba osan hosi Fundu Petrolíferu.
Nune’e governu atu sériu iha jestaun, atu iha tempu badak ne’e, bele hetan alternativa ruma, antesipa ba senáriu grave, ne’ebé sei fó ameasa liu ba, povu ki’ik nia moris iha futuru.Ags