[:pt]

“Regulamentu ida ne’ebe importante maka regulamentu ba planu urbanu ida ne’ebe signifikativu tebes para assegura ita nia dezenvolvimentu urbanu inklui edefisiu, habitasaun, infra-estruturas bazika, atu integradu no sustentabilidade duni,” hateten Ministru Obras Publikas, Salvador S. Pires hafoin hala’o sorumutu ho Inspeksaun Jeral MOP no Inpeksaun Geral Ekipamentus (IGE), iha salaun MOP, Caicoli, Dili, Sesta (06/07/2018).
Nia dehan, dau-dauk hala’o hela estudu diagnostiku ba diresaun hotu iha Ministeriu Obras Publikas hodi hare diak liu tan sistema no makenismu servisu ne’ebe iha diresaun hotu Ministeriu nian.
“Hau nia hanoin katak, maske iha vizaun diak no programa diak sein hadi’a mekanismu fornesementu servisu projeito, akuntabilidade no prestasaun serbisu iha orsamentu hetan dezafiu barak nafatin. Objetivu husi estudu diagnostico ne’ebe ami halo ami identifika problema lubuk ida hanesan rekursu humanus, no mos problema iha diresaun seluk,” dehan Salvador Pires. mia
[:id]

“Regulamentu ida ne’ebe importante maka regulamentu ba planu urbanu ida ne’ebe signifikativu tebes para assegura ita nia dezenvolvimentu urbanu inklui edefisiu, habitasaun, infra-estruturas bazika, atu integradu no sustentabilidade duni,” hateten Ministru Obras Publikas, Salvador S. Pires hafoin hala’o sorumutu ho Inspeksaun Jeral MOP no Inpeksaun Geral Ekipamentus (IGE), iha salaun MOP, Caicoli, Dili, Sesta (06/07/2018).
Nia dehan, dau-dauk hala’o hela estudu diagnostiku ba diresaun hotu iha Ministeriu Obras Publikas hodi hare diak liu tan sistema no makenismu servisu ne’ebe iha diresaun hotu Ministeriu nian.
“Hau nia hanoin katak, maske iha vizaun diak no programa diak sein hadi’a mekanismu fornesementu servisu projeito, akuntabilidade no prestasaun serbisu iha orsamentu hetan dezafiu barak nafatin. Objetivu husi estudu diagnostico ne’ebe ami halo ami identifika problema lubuk ida hanesan rekursu humanus, no mos problema iha diresaun seluk,” dehan Salvador Pires. mia
[:en]

“Regulamentu ida ne’ebe importante maka regulamentu ba planu urbanu ida ne’ebe signifikativu tebes para assegura ita nia dezenvolvimentu urbanu inklui edefisiu, habitasaun, infra-estruturas bazika, atu integradu no sustentabilidade duni,” hateten Ministru Obras Publikas, Salvador S. Pires hafoin hala’o sorumutu ho Inspeksaun Jeral MOP no Inpeksaun Geral Ekipamentus (IGE), iha salaun MOP, Caicoli, Dili, Sesta (06/07/2018).
Nia dehan, dau-dauk hala’o hela estudu diagnostiku ba diresaun hotu iha Ministeriu Obras Publikas hodi hare diak liu tan sistema no makenismu servisu ne’ebe iha diresaun hotu Ministeriu nian.
“Hau nia hanoin katak, maske iha vizaun diak no programa diak sein hadi’a mekanismu fornesementu servisu projeito, akuntabilidade no prestasaun serbisu iha orsamentu hetan dezafiu barak nafatin. Objetivu husi estudu diagnostico ne’ebe ami halo ami identifika problema lubuk ida hanesan rekursu humanus, no mos problema iha diresaun seluk,” dehan Salvador Pires. mia
[:tl]

“Regulamentu ida ne’ebe importante maka regulamentu ba planu urbanu ida ne’ebe signifikativu tebes para assegura ita nia dezenvolvimentu urbanu inklui edefisiu, habitasaun, infra-estruturas bazika, atu integradu no sustentabilidade duni,” hateten Ministru Obras Publikas, Salvador S. Pires hafoin hala’o sorumutu ho Inspeksaun Jeral MOP no Inpeksaun Geral Ekipamentus (IGE), iha salaun MOP, Caicoli, Dili, Sesta (06/07/2018).
Nia dehan, dau-dauk hala’o hela estudu diagnostiku ba diresaun hotu iha Ministeriu Obras Publikas hodi hare diak liu tan sistema no makenismu servisu ne’ebe iha diresaun hotu Ministeriu nian.
“Hau nia hanoin katak, maske iha vizaun diak no programa diak sein hadi’a mekanismu fornesementu servisu projeito, akuntabilidade no prestasaun serbisu iha orsamentu hetan dezafiu barak nafatin. Objetivu husi estudu diagnostico ne’ebe ami halo ami identifika problema lubuk ida hanesan rekursu humanus, no mos problema iha diresaun seluk,” dehan Salvador Pires. mia
[:]
