PR Lú Olo: TL tenke promove ekonomia tasi ■Lere preokupa seguransa ba FM abandonadu

Prezidente Repúblika (PR), Francisco Guterres Lú Olo, hatete, Timor-Leste presiza promove ekonomia tasi ninian, hodi kria kampu servisu ba Timor-oan sira, tanba kada tinan númeru dezempregu sempre aumenta.
“Timor-Leste parte rejiaun Ázia Pasífiku, ne’ebé ohin loron sai hanesan sentru ekonómiku ida bo’ot no importante tebes iha mundu, iha rejiaun ida ne’e hola parte maioria nasaun illa deit katak, ho rai ketak ketak, haleu tasi, nune’e tasi iha valór bo’ot ba ekonomia nasaun illa sira nian”,dehan Xefe Estadu ba iha nia Diskursu iha Selebrasaun Falintil Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL) Komponente Naval nian ba dala 18 iha Hera Domingu (12/01/2020).
Lú Olo salienta, haree ba dezafiu no ameasa hirak ne’ebé akontese iha tasi, presiza haree ba seguransa nu’udar kestaun koletiva ida ba nasaun hotu iha rejiaun, husi abordajen ne’e mak hamosu mekanismu kooperativa ida entre nasaun sira iha rejiaun, hodi responde hamutuk ba ameasa sira ne’ebé akontese iha tasi, nasaun ida deit sei labele hatan mesak ba problema sira ne’ebé mosu ho relasaun ho tasi.
“Timor-Leste parte rejiaun Ásia pásifiku, ne’ebé ohin loron sai hanesan sentru ekonómiku ida bo’ot no importante tebes iha mundu, iha rejiaun ida ne’e hola parte maioria nasaun illa deit katak, ho rai ketak ketak haleu tasi, nune’e tasi iha valor bo’ot ba ekonomia nasaun illa sira nian”, subliña Lu-Olo.
Iha okaziaun ne’e mós, Lú Olo enkoraja Komponente Naval F-FDTL, hodi haka’as aan no habrani aan liu tan nu’udar Marineriu Lafaek Timor Leste nian, hodi asegura tasi, povu no nasaun TL.
“Maske iha difikuldade barak no lori tempu atu haburas ita-nia komponente naval, tuir dalan ne’ebé ita hotu hakarak, Prezidente Repúblika nu’udar imi nia komandante supremu fiar katak, imi sei hakas an no habrani an liu tan nu’udar marineiru lafaek Timor-Leste nian”, dehan Xefe Estadu ne’e.
Lú Olo salienta, Timor-Leste iha prosesu hela atu envolve aan mós iha kooperasaun trilateral entre Japaun, Indonézia no Timor-Leste , ne’ebé haree ba esperiensia mesak nasaun illa deit, ho hanoin ida deit, oinsa atu aprende, aproveita no asegura tasi, no TL mós iha ona fronteira tasi definida ho Australia , no iha prosesu hela atu defini foronteira tasi ho Indonézia, Timor-Leste nia liña kosteira liu kilometru atus hitu no iha zona ekonomia eskluziva ho milla nauetika atus rua.
Xefe Estadu ne’e fudamenta, faktu sira ne’e obriga implikasaun husi meius sira atu ezerse TL nia jurisdisaun iha tasi, tanba ne’e importante tebes Estadu investe iha rekursu humanu, infrastrutura no ekipamentu adekuadu, hodi garante TL nia soberania tasi.
“Ha’u fiar katak, esforsu tomak ne’ebé halo ona, no sei kontinua halo, husu Estadu inklui apoiu husi nasaun belun sira, ita bele ona kumpri Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál 2011-2030, ne’ebé dehan katak, to’o tinan 2030, Komponente Naval iha treinamentu ho infrastrutura diak hodi asegura no proteje seberania tasi no mos partisipa iha ezersísiu marítimu internasional”, tenik Lú Olo.
Lere preokupa seguransa ba FM abandonadu
Xefe Estadu Maior Jeneral FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL) Majór Jeneral, Lere Anan Timur, preokupa maka’as ho seguransa iha Fronteira Marítima (FM) entre Timor-Leste ho Austrália no mos nasaun sira seluk, tanba iha tasi abandonadu hela.
“Ohin loron ita hot-hotu hatene katak, komponente Naval sai nain ba Tasi Timor Leste ninian, ita agradese ita-nia maun bo’ot Xanana Gusmão, Comandante em Chefe das FALINTIL, ho ninia esforsu tomak, ho ninia kompromisu ohin loron ita iha ita-nia fronteira marítima rasik ne’ebé delimita entre ita ho nasaun seluk, identifika ita-nia soberania nu’udar nasaun ida ne’ebé livre, independente, soberanu. Maibe ita-nia fronteira tasi, seguransa tasi ita dehan katak, ita nu’udar nain ba tasi, maibe ita seidauk sai nain lolós. Tanba ohin loron ita-nia seguransa, ita-nia fronteira kona-ba seguransa abandonadu hela. Tanba ida ne’e mak ha’u husu ba Prezidente Repúblika, nu’udar komandante supremu forsa armadas nian atu hato’o ami-nia preokupasaun ida ne’e ba ita-nia Governu. Ita presiza meius atu bele asegura ita-nia soberania, alende asegura ita-nia riku soin ne’ebé iha ita-nia tasi-laran, presiza preokupasaun responsabilidade ita-nia Governu ninian. Ida ne’e so akontese iha medida lei programasaun militar ou iha disponibilidade finanseiru país, pois ita mos iha perfeita nosaun katak, rekursu finanseiru tinan ida ne’e, tenke ordena tuir prioridade interese nasionál nian,”esplika Xefe Estadu Maior Jeneral FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL) Major Jeneral Lere Anan Timur, liu husi diskursu iha aniversáriu Komponente Naval F-FDTL ba dala 18 iha Hera.
Lere Anan Timur akresenta, agora tempu ona ba governu atu investe ekipamentu no kapasitasaun rekursu humanu ba F-FDTL hodi bele garante seguransa soberania tasi Timor.
“Ha’u núdar Xefe Estadu forsa armada husu ba sua exelensia Prezidente Repúblika atu hato’o ou bele hateten ba governu ka tempu to’o ona atu ultrapasa difikuldade hirak ne’e profisionaliza ita-nia forsa armada”,dehan Lere Anan Timur.
Alende ne’e Lere husu membru F-FDTL ténki leal ba instituisaun no leal ba rai doben Timor-Leste hodi servi povu.
F-FDTL tenki unidade metin iha bandeira RDTL
Xefe Estadu Maior Jeneral FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL) Major Jeneral Lere Anan Timur husu ba membru forsa armada ténki unidade metin nafatin iha bandeira RDTL.
“Komponente Naval mane ka feto ne’ebé servi iha F-FDTL atraves de lideransa esklaresida ida ne’ebé kompetente ténki unidade metin iha iha bandera RDTL, ténki hatene fó onra no prinsipiu ne’ebé halo ita sai povu ida ne’ebé sai ponte sai forte nunka dejisti hakarak manan nafatin mesmu ho obstaklu no difikuldade sira boot”, esplika Xefe Estadu Maior Jeneral FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL) Major Jeneral Lere Anan Timur, liu husi diskursu iha aniversáriu Komponente Naval F-FDTL ba dala 18 iha Hera.
Tanba ne’e Lere husu ba F-FDTL sira ténki haree malu no hadomi malu nudar maun alin ténki leal ba insitisaun no leal ba imi-nia rai ran fakar fatin.
“Ha’u hakarak aproveita oportunidade ida ne’e hodi hatoo ha’u -nia parabens ba imi marineiru no fujileiro nia loron festival ida ne’e tanba imi serve no fó onra ba patria liu husi komponente Naval. Imi-nia abnegasaun konstitui aktu de esaltasaun ida ba memoria no atributu ba valoriza eroi Veteranu kombatante no libertasaun rai ida ne’e nian durante tinan 24 nia laran. Ha’u apela ba imi atu tau atensaun hodi kaer metin ba valore patriotizmu”,dehan Lere Anan Timur.avi
Add to Comments Here!!!!