Krize polítiku fó impaktu ba kreximentu ekonomia iha rai-laran

Dili Institute of Tecnology (DIT), iha Tersa (4/02/2020), realiza seminar ho tema ‘Impaktu Polítika Monetaria ba Seitor Privadu’ ba estudante Fakuldade Business, katak husi krize polítiku ne’ebé seida’uk iha solusaun fó impaktu ba ekonomia rai laran.
Dekana Eskola Superior Jestaun no Komersiu, Elionora A.S De Carvalho,hateten, objetivu husi seminar ne’e, maka estudante sira bele iha koeñesimentu, ba iha situasaun ekonomia, ne’ebé maka akontese iha iha rai laran.
“Ita agora haree dadaun ita nia nasaun ne’e, mosu krize polítika entaun ida ne’e fó impaktu tebes ba krisimentu ekonomia nian iha rai laran,” dehan, Elionora A.S de Carvallo, ba jornalista sira, Tersa (04/02/2020) iha Universidade DIT, Manleuana – Dili.
Elionora hatutana katak, objetivu husi seminar maka rezultadu ne’ebé sira hatene ona iha teoria, real sira hetan ona koeñesimentu katak situasaun ne’ebé akontese iha Timor liu-liu kona-ba ekonomia.
“Sira bele komprende ona kona ba krisimentu ekonomia, depois deposite ne’ebé halai liu ba ohin oradór balun koalia katak exportasaun lá dun, importasaun maka bo’ot, ba ha’u hanesan problema ida ba Timor-Leste infrenta”, hateten, Elionora.
Iha fatin hanesan, Estudante Departamentu Finansas Manajement, Sebastiana Baptista da Costa, hateten, sira iha mehi ba futuru karik Timor-Leste uza moeda rasik, setór privadu sira sei aumenta sira nia produtu, atu nune’e bele minimiza importasaun husi rai liur.
“Liu hosi seminar ohin loron nian loke ami nia hanoin iha futuru ba ami bele produz sasan ruma ou produtu ruma, haree ba estór privadu ne’ebé ke iha ita nia rai laran, sei minimu teb-tebes hanesan ita hatene katak ita foin produz maka kafe deit,” nia hatutan.
“Tanba razaun liga ho politika humanitaria katak, ita nia moeda seidauk iha, ida ne’e sai hanesan impaktu ida ba iha setór privadu atu halo sira nia produz ne’e aumenta, tanba ne’e maka ami nia mehi ba futuru katak ita bele uza ita nia moeda atu nune’e ita nia setór privadu sira bele aumenta sira nia produtu atu nune’e ita bele minimiza importasaun husi rai liur” dehan, Sebastiana.
Nune’e mos, Oradór Vicente Alves Maria, dehan, liu husi seminar ne’e atu bele fasilita estudante sira hodi bele komprende didiak kona-ba politika fiskal no kontribuisaun politika humanitaria.
“Ha’u nia esperansa fasilita sira hodi komprende didiak liu tan saida mak banku sentral, governu liu husi ministeru finansas hala’o sira nia politika fiskal no banku sentral kontribui politika humanitaria atu bele kontribui ba iha dezenvolvimentu Timor-Leste”, reforsa, Oradór Vicente .
Seminar ne’e hetan, partisipasaun maximu husi estudante Fakuldade Business Management, inklui mos, estudante nain lima ne’ebé delaga husi Universidade da Paz, no mós akompania husi dosente.
Sai oradór ba seminar ne’e kompostu husi, Vice Governadór BCTL,Vicente Alves Maria no Tekniku Professionais Fiscal, Franscisco Soares de Jesus, nomos Tekniku Professionais Makro Ekonomia, Valente Pires.Jen
Add to Comments Here!!!!