Sosiedade Sivil sira konsidera autor ka nain ba kazu kontentor sia (9) husi sidadaun Indonesia ho inisial MK, halai sai husi Timor-Leste (TL), iha loron lima liu ba, tanba frakeza husi sistema judisiariu TL.
``Ha´u hanoin se ida ne´e akontese duni, dala ida tan kecolongan ida ba ita nia sistema justisa, intensaun ka la intensaun ita husik koak leet atu husik fatin ba ema ne´ebé mak iha prosesu investigasaun sei la´o hela, bele sai fasilmente husi prosesu ne´ebé mak sira hatan,``Diretor Judicial System Monitoring Program (JSMP), Luis de Oliveira Sampaio, ba GMN, Kuarta (07/03/18), iha nia servisu fatin Colmera Díli.
Nia hatutan, autor sira ne´e sai husi trritoriu Timor-Leste, tanba frakeza iha liña koordenasaun entre instituisaun relevante sira, tanba la konsege halo avaliasaun profunda ligasaun ho kazu ne´e.
``Ita iha esperiensia barak ona hanesan kazu ne´e iha prosesu primeiru interogatoriu depois hein prosesu julgamentu ba kazu prinsipal maibe ema sira halai sai. Ita mós iha esperiensia iha kazu sira ne´ebé iha prosesu rekursu hela ema halai sai, ha´u hanoin Tribunal hamutuk ho Ministériu Públiku ténki avalia esperiensia sira ne´e,``dehan Luis De Oliveira Sampaio.
Nia dehan, kuandu kazu sira ne´e iha natureza todan indikasaun material sira ligasaun ho droga ne´ebé mak tama ba krimi tranzitu nasional. Ne´e lolos kazu todan, kazu sira ne´e ligasaun entre grupu redi involve iha laran.
Tanba ne´e atu hola desizaun aplika medida koasaun sira ne´e ténki avalia medida koasan ida ne´ebé mak apropriadu prizaun preventiva.
``Hanesan kazu sira ne´e tuir lolos tribunal aplika medida koasan prizaun preventiva, laós Termu Identidade Rejidensia, ita esperiensia dala barak ona ema halai sai fasil los, kuandu sai tiha ona ita laiha mekanismu buka tuir, ne´e mak durante ne´e ita esperiensia,```dehan Luis De Oliveira Sampaio.
Alende ne´e Vise Diretor HAK, Sisto dos Santos, hateten, kuandu autor prinsipal husi kontentor sia ne´e mak halai sai husi Timor-Leste, ne´e dezastre ida.
Dejastre ne´e la´os foin mak akontese, maibe ne´e ba dala rua ka tolu ona, tanba iha indikasaun mai husi Ministériu Públiku katak, iha ema balun konsege fasilita kontentor ne´e mai iha Timor.
Nia hatutan, ema sira uluk komete kazu korrupsaun maibe sira halai sai husi nasaun ne´e, tanba ne´e dezafiu ba instituisaun judisiariu sira.
``Entaun ami rekomenda, autor ne´e sai iha sa loron Departementu Imigrasaun hatene ida ne´e ka lae? ka nia sai ho ilegal, entaun importante ba ita atu investiga hodi haklean tan ita-nia informasaun balun, nune´e bele komesa komunika ona ba International Police, tanba ema sira ne´e la´os komete kazu iha Timor-Leste, maibe komete krimi ba nasaun sira ne´ebé la autoriza hahalok ida hanesan ne´e,``dehan Sisto dos Santos.
Iha parte seluk Adjuntu Diretor Fundasaun Mahein, João Almeida, hateten, se Tribunal aplika Termu Identidade Rezidensia ba autor sira ténki identifika autor sira nia hela fatin, atu nune´e hafasil kontrola ba ema sira ne´e.
Nia hatutan, kazu sidadaun Indonesia halai ona husi Timor-Leste, la´os foin akontese, maibe akontese ona ba kazu eis Ministra Finansas, Emília Pires no kazu ema Portugues, Tiago-Guerra-ho-Chan-fong-fong nian.
``Seluk fali ema sei laiha konfiansa ba ita-nia instituisaun seguransa no judisiariu nian, ezemplu investidor atu mai investe iha Timor-Leste, kuandu haree setor no seguransa hanesan ne’e. Hanesan suspeitu ba kazu ruma ses husi justisa ema sei la mai investe, tanba ita-nia setor seguransa no justisa la garante investidor atu investe iha ita nia rai,``João Almeida, argumenta.
Entretantu suspeitu ka nain husi kontentor 9 ne´e, Unidade Polísia Maritima (UPM) kaer iha loron 23 fulan Janeiro tinan 2018, iha Portu Díli, wainhira sobu hela kontetor atu tula ba ro ai Berkat Selayang atu ba Indonesia.
UPM prende kontentor 9 ne´e, tanba deskonfia aimoruk Paracetamol Caffeine Carisopodrol (PCC), hanesan material prima bele produs ba droga.
Tanba ne´e iha loron 27/01/18, Servisu Investigasaun Kriminal submete ba primeiru interogatori, iha Tribunal Distrital Díli, aplika Termu Identidade Rezidensia (TIR) no Aprezentasaun periodika ba suspeitu Nain Tolu ne’ebe hatama kontentor 9 diskonfia ho materia Prima Droga.
Tribunal aplika medida koasaun TIR ho aprezentasaun periodika ba suspeitu nain tolu ho inisail H MK no JP tanba krime tolu ne’ebe Ministeriu Publikua akuza la priense kriteria
Krime Tolu ne´e mak hanesan brankamentu kapital asosiasaun kriminozu no kombate trafiku droga.avi