
“Ami atu aprezenta rezultadu monitorizasaun ho nia deskobrimentu sira semana sira pagamentu agregadu família hahú iha lornon 9 to’o loron 11 fulan ne’e”, dehan Komisáriu KAK, Sergio de Jesus Hornai, liu hosi konferensia imprensa, Segunda (15/06/2020), iha Farol, Díli.
Komisáriu KAK ne’e haktuir, rezultadu monitorizasaun foka ba asuntu tolu, hanesan komprisio regra EE liga ho distansiamentu sosial no fiziku, segundu pontensia risku sira hanesan korrupsaun ka mal admistrasaun no iha irregularidade sira.
“Hanesan abuzu de poder, halo kobransa ilegal, falsifikasaun, halo anotasaun dokumentu falsu fixa família inklui pratika sira seluk. Fatin ne’ebé mak ekipa halo monotorizaun mak iha Kapital Díli, Munisípiu Manatuto, Ermera, Liquiça, Aileu, Ainaro, Baucau, Maliana, Manufahi no Viqueque”, hatete Sergio de Jesus Hornai.
Nia afirma, PDHJ KAK no Ekipa observa, kazu iha fatin hotu tantu iha Díli no Munisipiu ekipa deskobre katak, komunidade balun la kumpri regras sira hanesan EE. PDHJ, KAK no Inspetór Jeral Estadu (IJE), observa iha suku balun iha parte dader fó informasaun ba benefisiáriu sira atu kumpri distansiamentu sosial maibé iha suku balun la halo ida ne’e.
“Potensia ba irregularidade falsifikasaun no kobransa sira iha Suku ba dadus agregadu ba família uma kain no benefisiáriu sira, ekipa observadór sira deskobre katak, iha problema balun ne’ebé Ministériu Solidariedade Sosial no Inkluzaun (MSSI),taka naran iha suku sira iha mós Fúnsionariu Diretór ne’ebé simu salariu dolar 500, hanesan Assesora, Dosente, eis Deputadu, Juizes, Prokuradores inklui sira seluk”,Subliña Sergio.
Komisáriu KAK ne’e afirma tan, ida ne’e hatudu iha problema balun la sériu kona-ba baze dadus ne’ebé produs hosi MSSI no MAE, sei dadus fúnsionáriu sira deit ne’ebé rejistu ona laiha sistema seguransa sosial labele halo kontrolu ka detekta, oinsa atu hatudu agregadu família ema bai-bain sira.
“Lista ne’ebé aprezensta hosi xefe suku sira ho lista imitidu hosi MSSI, ne’ebé públika iha sede suku sira iha lista balun la hanesan tanba naran balun la mosu iha lista balu públikadu no lista benefisiaru balun naran lakon total. Iha potensia tendensia sira iha falsifikasaun dokumentu sira iha suku ka aldeia sira tanba iha xefe suku no xefe aldeia balun família no joventude balun asesu ba fundu agregadu família, maske sira seidauk forma família. Tanto iha Díli no Munisipiu ejista irrgularidade konaba, falsifikasaun dadus agregadu família nian tanba prosesu pagamentu ekipa konsege rejista benefisiaru sira, ne’ebé la elijivel katak laiha direitu maibé joven sira hetan direitu ba subsídiu”,dehan tan nia.
Provedora PDHJ, Jesuina Maria Gomes, hatete, ekipa monitorizaun hosi PDHJ tun direta hosi halo observasaun ba prosesu pagamentu hodi observa situasaun saida mak akontese durante pagamentu.
“Sei iha informasaun hosi komunidade ou keixa liu hosi telephone tama mai PDHJ mak PDHJ sei orienta nia ekipa tun hodi halo verifikasaun iha terrenu maibé laos atu halo intervensaun direitu ba prosesu pagamentu”.
Provedora reafirma, PDHJ nia intervensaun mak atu komunika ho autoridade lokal no sira mak halo intervensaun direita ba suku sira hodi partilha informasaun sira katak, iha indisius kobransa iha suku ida ne’e husu ba Prezidente Autoridade no Sekretáriu Munisipiu atu halo intervensaun.
“Keixa ne’ebé tama PDHJ rejista nafatin no sei loke prosesu tuir regulamentu interna PDHJ nian, tanba ita presiza halo intervensaun nune’e kazu labele aumenta ezemplu sei konsege kobre ema 10 karik ho intervensaun hosi autoridade lokal sira halo bele hapara nune’e labele abranze ba ema barak”.
Jesuina Maria hatutan, liga ho keixa PDHJ rejista keixa rejista iha ida mai hosi Munisípiu Baucau konaba lsita naran agregadu família, ne’ebé la tama iha edital no alende ne’e iha mós keixa via telephone no Gmail ne’ebé rejista kuaje 20.Fel
