[:pt]
Xefe Estadu Maior Jenerál Falintil Forsa Defeza Timor Leste (F-FDTL), Major Jenerál, Lere Anan Timur, hatete, ho situasaun rai laran ne’ebé aktu criminal sa’e a’as hodi halo populasaun la hakmatek, bele fo impaktu ba dezenvolvimentu liu-liu prosesu dada kadoras Greater Sunrise (GS) mai Timor-Leste (TL).
Lider másimu F-FDTL ne’e preokupa ho situasaun rai laran liu-liu trajédia Kuluhun no manifestasaun husi Movimentu Universitariu Timor-Leste (MUTL), ne’ebé bele fo impaktu mos ba dezenvolvimentu rai laran.
“Estabilidade ho dezenvolvimentu rua ne’e tenke la’o hamutuk, kuandu estabilidade láiha ne’e kadoras mós la mai, be ita oho malu, tuku malu, orsida ba tiru malu, la mai. Tanba kadoras mai ne’e la’os Timor-oan mak mesak servisu de’it”,hateten Lere Anan Timur, ba Jornalista sira iha Palásiu Prezidensial Nicolau Lobato, Bairo Pite-Díli, Kuarta (21/11/2018).
Lere aprofunda katak, kadoras mai Timor-Leste, Timor-oan sira presiza servisu ho kompañia internasional sira, tanba haree ba rekursu umanu Timor-oan sei naton.
Nune’e, Lere Anan Timur husu Timor-oan hotu tenke hamutuk atu dada kadoras GS mai Timor-Leste, liu husi kontribui ba paz.
Tanba ne’e, tuir Lere Anan Timur, bainhira dezenvolvimentu atu la’o diak nasaun tenke moris iha seguransa ne’ebé diak.
Entretantu to’o oras ne’e públiku kontinua preokupa ho akontesimentu iha Kuluhun de Baixo, nune’e mos iha sorin seluk Movimentu Universitariu Timor Leste, kontinua hala’o manifestasaun kontra desizaun Parlamentu Nasionál sosa kareta foun ba deputadu kinta lejislatura to’o hetan rezultadu.Eus
[:id]
Xefe Estadu Maior Jenerál Falintil Forsa Defeza Timor Leste (F-FDTL), Major Jenerál, Lere Anan Timur, hatete, ho situasaun rai laran ne’ebé aktu criminal sa’e a’as hodi halo populasaun la hakmatek, bele fo impaktu ba dezenvolvimentu liu-liu prosesu dada kadoras Greater Sunrise (GS) mai Timor-Leste (TL).
Lider másimu F-FDTL ne’e preokupa ho situasaun rai laran liu-liu trajédia Kuluhun no manifestasaun husi Movimentu Universitariu Timor-Leste (MUTL), ne’ebé bele fo impaktu mos ba dezenvolvimentu rai laran.
“Estabilidade ho dezenvolvimentu rua ne’e tenke la’o hamutuk, kuandu estabilidade láiha ne’e kadoras mós la mai, be ita oho malu, tuku malu, orsida ba tiru malu, la mai. Tanba kadoras mai ne’e la’os Timor-oan mak mesak servisu de’it”,hateten Lere Anan Timur, ba Jornalista sira iha Palásiu Prezidensial Nicolau Lobato, Bairo Pite-Díli, Kuarta (21/11/2018).
Lere aprofunda katak, kadoras mai Timor-Leste, Timor-oan sira presiza servisu ho kompañia internasional sira, tanba haree ba rekursu umanu Timor-oan sei naton.
Nune’e, Lere Anan Timur husu Timor-oan hotu tenke hamutuk atu dada kadoras GS mai Timor-Leste, liu husi kontribui ba paz.
Tanba ne’e, tuir Lere Anan Timur, bainhira dezenvolvimentu atu la’o diak nasaun tenke moris iha seguransa ne’ebé diak.
Entretantu to’o oras ne’e públiku kontinua preokupa ho akontesimentu iha Kuluhun de Baixo, nune’e mos iha sorin seluk Movimentu Universitariu Timor Leste, kontinua hala’o manifestasaun kontra desizaun Parlamentu Nasionál sosa kareta foun ba deputadu kinta lejislatura to’o hetan rezultadu.Eus
[:en]
Xefe Estadu Maior Jenerál Falintil Forsa Defeza Timor Leste (F-FDTL), Major Jenerál, Lere Anan Timur, hatete, ho situasaun rai laran ne’ebé aktu criminal sa’e a’as hodi halo populasaun la hakmatek, bele fo impaktu ba dezenvolvimentu liu-liu prosesu dada kadoras Greater Sunrise (GS) mai Timor-Leste (TL).
Lider másimu F-FDTL ne’e preokupa ho situasaun rai laran liu-liu trajédia Kuluhun no manifestasaun husi Movimentu Universitariu Timor-Leste (MUTL), ne’ebé bele fo impaktu mos ba dezenvolvimentu rai laran.
“Estabilidade ho dezenvolvimentu rua ne’e tenke la’o hamutuk, kuandu estabilidade láiha ne’e kadoras mós la mai, be ita oho malu, tuku malu, orsida ba tiru malu, la mai. Tanba kadoras mai ne’e la’os Timor-oan mak mesak servisu de’it”,hateten Lere Anan Timur, ba Jornalista sira iha Palásiu Prezidensial Nicolau Lobato, Bairo Pite-Díli, Kuarta (21/11/2018).
Lere aprofunda katak, kadoras mai Timor-Leste, Timor-oan sira presiza servisu ho kompañia internasional sira, tanba haree ba rekursu umanu Timor-oan sei naton.
Nune’e, Lere Anan Timur husu Timor-oan hotu tenke hamutuk atu dada kadoras GS mai Timor-Leste, liu husi kontribui ba paz.
Tanba ne’e, tuir Lere Anan Timur, bainhira dezenvolvimentu atu la’o diak nasaun tenke moris iha seguransa ne’ebé diak.
Entretantu to’o oras ne’e públiku kontinua preokupa ho akontesimentu iha Kuluhun de Baixo, nune’e mos iha sorin seluk Movimentu Universitariu Timor Leste, kontinua hala’o manifestasaun kontra desizaun Parlamentu Nasionál sosa kareta foun ba deputadu kinta lejislatura to’o hetan rezultadu.Eus
[:tl]
Xefe Estadu Maior Jenerál Falintil Forsa Defeza Timor Leste (F-FDTL), Major Jenerál, Lere Anan Timur, hatete, ho situasaun rai laran ne’ebé aktu criminal sa’e a’as hodi halo populasaun la hakmatek, bele fo impaktu ba dezenvolvimentu liu-liu prosesu dada kadoras Greater Sunrise (GS) mai Timor-Leste (TL).
Lider másimu F-FDTL ne’e preokupa ho situasaun rai laran liu-liu trajédia Kuluhun no manifestasaun husi Movimentu Universitariu Timor-Leste (MUTL), ne’ebé bele fo impaktu mos ba dezenvolvimentu rai laran.
“Estabilidade ho dezenvolvimentu rua ne’e tenke la’o hamutuk, kuandu estabilidade láiha ne’e kadoras mós la mai, be ita oho malu, tuku malu, orsida ba tiru malu, la mai. Tanba kadoras mai ne’e la’os Timor-oan mak mesak servisu de’it”,hateten Lere Anan Timur, ba Jornalista sira iha Palásiu Prezidensial Nicolau Lobato, Bairo Pite-Díli, Kuarta (21/11/2018).
Lere aprofunda katak, kadoras mai Timor-Leste, Timor-oan sira presiza servisu ho kompañia internasional sira, tanba haree ba rekursu umanu Timor-oan sei naton.
Nune’e, Lere Anan Timur husu Timor-oan hotu tenke hamutuk atu dada kadoras GS mai Timor-Leste, liu husi kontribui ba paz.
Tanba ne’e, tuir Lere Anan Timur, bainhira dezenvolvimentu atu la’o diak nasaun tenke moris iha seguransa ne’ebé diak.
Entretantu to’o oras ne’e públiku kontinua preokupa ho akontesimentu iha Kuluhun de Baixo, nune’e mos iha sorin seluk Movimentu Universitariu Timor Leste, kontinua hala’o manifestasaun kontra desizaun Parlamentu Nasionál sosa kareta foun ba deputadu kinta lejislatura to’o hetan rezultadu.Eus
[:]

