FONGTIL kontra lei kriminaliza difamasaun

Forum ONG Timor-Leste (FONGTIL), kontra total inisiativa Governu nian atu hamosu lei kriminaliza difamasaun, tanba lei refere viola maka’as konstituisaun RDTL artigu 40, liberdade ekspresaun no mós artigu 41 kona-ba liberdade imprensa.
“FONGTIL lamenta tebes, tanba VIII governu Konstitusionál liu-liu Ministériu Justisa, ne’ebé la loke espasu konsultasaun ba públiku ho sosiedade sivíl relasiona ho polítika governu nia atu kriminaliza difamasaun”, dehan Konsellu Fiskal FONGTIL, Elisabet Lina de Araújo, liu husi komunikadu ba imprensa Tersa (23/06/2020) iha Sentru Formasaun Impaktu ba COVID-19, Kaikoli, Díli.
Konsellu Fiskal FONGTIL, haktuir, Governu nia razaun hakarak kriminaliza difamasaun nia fundamentu la konvense sira tanba prejudika líder instituisaun. Ida fali sira dehan, konstituisaun RDTL mak lei ida aas liu no sai mata dalan ba lei sira seluk atu halo tuir.
“Projetu lei difamasaun la halo tuir saida mak konstitusional haruka tanba hanesan aktu ida ne’ebé viola espíritu luta ba libertasaun hasoru kolonializmu no okupasaun militar Indonézia iha Timor-Leste. Projetu lei ne’e halo ho intensaun atu regula hahalok immoral ema sira ne’ebé lolos ne’e bele hadia liu husi programa dezenvolvimentu sira kona-ba edukasaun”, afirma Elisabet Lina de Araújo.
Nia subliña, tinan 18 ona Governu la halo investimentu diak iha kualidade edukasaun atu sidadaun sira hatene oinsa respeita malu, la’os projetu lei difamasaun nu’udar resposta ba hahalok immoral maibé edukasaun ho kualidade mak iha resposta.
“Estadu Timor-Leste hola parte ba tratadu internasional sira no nudar Estadu parte tenke implementa saida mak tratadu internasionál haruka, tanba ne’e Projetu lei demafasaun ne’e viola mós deklarasaun universal direitu humanus no konversaun internasional ba direitu sivil no politika. Tanba ne’e bainhira ita kontinua hatudu ita nia aktu kontra tratadu internasional ida ne’e hatudu ita nia inkapasidade hodi halo domestika ba tratadu sira mak Estadu deside ona hodi hola parte, dehan Konselhu Fiskal FONGTIL”, dehan nia.
Elisabet Lina, realsa FONGTIL haree katak sidadaun sira nia direitu no dignidade mak violadu hosi Estadu sira hetan supresaun hosi Projetu lei ida ne’e, bainhira sidadaun sira la satisfaz no halo kritika makas hasoru governu, sidadaun sira bele hetan kastigu tanba exersisiu sira nia direitu sivil no politiku.
“Projetu ida ne’e nudar hakiduk bo’ot ida ba demokrasia no direitu humanus Timor-Leste. Governante sira sei hetan vantagem bo’ot hosi lei ne’e tanba sira bele uza hodi kondena sidadaun naran ita mak koalia hasoru sira no governante sira mós bele uza lei ne’e hodi hamate partisipasaun sidadaun nian hodi hato’o lian no partisipa iha governasaun”.
Projetu lei ne’e sei hamate responsabilidade no akuntabilidade governante sira nian atu fó atendimentu públiku ba povu. Fel
Add to Comments Here!!!!