Diplomata senior Timor-Leste, José Luis Guterres “LuGu”, hatete, to’o agora Timor-Leste seidauk tama Asosiasaun Nasaun Suduenste Asiátiku (ASEAN-sígla Ingles) ne’e, tanba Singapura mak trava hela.
Nune’e José Luis Guterres garante, Prezidente Repúblika (PR) eleitu, José Ramos Horta, sei kontribui maka’as ba prosesu adezaun Timor-Leste nian iha ASEAN, liu-liu konvense nasaun Singapura ne’ebé durante ne’e trava adezaun TL ba ASEAN.
LuGu afirma, polítika TL atu adere ba ASEAN bele akontese iha kualker tempu, importante mak kontinua servisu no halo relasaun di’ak ho nasaun membru ASEAN sira.
“Iha politíka ita halo deklarasaun ruma, dalaruma ida ne’e bele tinan ida, tinan rua depende. Maibé importante mak ita kontinua servisu para que ita-nia Estadu bele implementa ida ne’e. Ohin loron atu tama ASEAN la’ós depende deit ba ita, maibé depende mós ba país ASEAN nian, depende ba Singapura, depende ba sira seluk. Ohin loron, ami hatene deit katak, Singapura deit mak hanesan país ida sei problema uitoan, maibé país sira seluk ne’e apoia teb-tebes”
“Ita hein katak ho investidura Prezidente foun, Ramos Horta, nia bele fó mós kontribuisaun barak, tanba nia koñese prátikamente Primeiru Ministru, Prezidente Repúblika sira ASEAN ne’eba, ministru negosiu estranjeiru mós nia koñese barak, ne’ebé ita bele halo esforu di’ak liu tan para ita bele tama lalais ASEAN,” dehan José Luis Guterrres, ba GMN, Tersa (16/5/2022), iha Bebora, Díli.
LUGU dehan, polítika Estadu Timor-Leste nian adere ba ASEAN ne’e, la’ós esforsu ema ida nian de’it, maibé tenke envolve entidade hotu no povu Timor-Leste.
“Ne’ebé tama ASEAN ne’e, polítika Timor-Leste nian. Em termos istória ita hahú kedas iha 1974 kuandu na altura Prezidente Francisco Xavier deklara ba mundu katak, loron ruma Timor-Leste hakarak sai membru ASEAN” tenik eis Ministru Negósiu Estranjeiru ne’e.GMN