
“Timor-Leste adopta Estadu Direitu Demokrátiku, la’ós Estadu ditadura, sé karik ita dehan difamasaun jerasaun foun halo krítika la hatene kuidadu, sé bainhira sidadaun krítika konstrutivu nia linguajen ho étika krítika boot sé de’it, tanba Estadu Direitu Demokrátiku. Sé ita hasa’i difamasaun boot ida komete krime korupsaun buras no sé sidadaun ida labele krítika ne’e labele, sé labele krítika ne’e labele, tanba Timor-Leste adopta direitu demokráriku”, Xefe bankada UDT/FM ne’e ba jornalista sira foin la-lais ne’e iha PN.
Francisco akresenta, Governu iha nesesáriu atu halo alterasaun, maibé tenke haree ho ninia konteúdu ne’e, sidadaun normal Estadu Direitu Demokrátiku.
Xefe bankada CNRT, Duarte Nunes, hateten, tenke haburas demokrásia iha Timor-Leste, la’ós ho lei ne’e atu taka fali ema-nia ibun atu ko’alia.
“Ita-nia nasaun Repúblika Demokrátika, demokrásia ita tenke haburas, tanba ita agora iha faze ida hakarak kumpre lei sira ne’e hotu, maibé boot sira mak sama fali lei sira ne’e, halo ita tauk no preokupa lei sira ita la haree no konstituisaun mós ita la respeita, ita tau ida ne’e atu taka ema-nia ibun, ha’u la hatene saída mak atu akontese, ita bele imajina sistema barak ne’ebé akontese iha nasaun barak iha nasaun Estadu Unidus Amerika (EUA) mós iha Timor-Leste, maibé ho esforsu husi ONU Timor-Leste hari’i nasaun Direitu Demokrátiku, Governu hamosu fali lei atu taka ema-nia ibun, ida ne’e hanesan mosu fali sistema ditadura ne’ebé lori mai husi estranjeiru. Ita taka ema nia ibun, ha’u hanoin mosu ditadura iha ne’e karik, ho alterasaun lei ne’e kriminaliza, signifika tama kadeia”, tenik Duarte.
Antes ne’e, Ministériu Justisa, Manuel Cárceres, klarifika, intensaun Governu halo esbosu aditamentu artigu ba lejislasaun, ne’e hanesan meiu ida atu eduka sosiedade hodi respeita malu no respeita ema seluk nia onra no integridade pesoal. Ety
