[:pt]
Primeiru Ministru (PM), Taur Matan Ruak, Segunda (10/08), konvoka enkontru ho Vise Primeiru Ministru, José Reis, Ministru Prezidensia Konsellu Ministru, Fidélis Magalhães, Ministru Transporte no Komunikasaun, José Agostinho da Silva no Vise-Ministra Finansas, Sarah Lobo Brites, oinsa atu diskuti konaba planu Governu nian atu aselera projetu dada fibra óptica mai Timor-Leste (TL).
Ministru Transporte no Komunikasaun, José Agostinho da Silva, hateten plano governu nian atu dada cabo fibraoptica mai Timor-Leste ne’e ho objetivu atu hamenus gastu ba internet husi satellite ne’ebe maka kada tinan Governo selu dólar tokon atus ida resin(120.000.000). Além de caro, Tuir ministru, velocidade internet husi satellite la’o neneik tebes.
“Ajenda ne’ebe maka ohin ami koalia konaba oinsa maka ita aselera projetu estratéjiku fibraoptica, ami fo hanoin ba malu konaba assunto ne’e oinsa maka ita bele aselera processo ne’e. Ita hotu hatene durante ne’e ita nia parte komunikasaun ninian ita dependensia rede satellite entaun problema ne’ebe maka durante ne’e ita infrenta presu ba satellite ne’ebe maka aas tebes husi ba tempu ba tempu ne’e aumenta, tamba ne’ebe maka Governo iha vontade tomak oinsa maka ita aselera fibraoptika ida ne’e nune’e bele fasilita ita reduz ita nia situasaun ne’ebe maka ita infrenta durante ne’e relasiona ho lina internet nia folin ne’ebe maka todan ba ita nia orsamentu”, hateten Ministru Transporte no Komunikasaun, José Agostinho da Silva.
Tuir José Agostinho, Iha tempu badak sei iha konvokatório entre linas ministériais ne’ebe maka envolve hodi bele deskuti processu atu aselera fibraoptika mai Timor-Leste. Governante ne’e salienta orsamento atu implementa projetu ne’e integra ona iha orsamentu jerál estadu tinan 2020.
“Tipo de modalidade hanesan ne’ebe maka Governo sei opta. Konaba assunto ida ne’e hau hanoin durante ne’e ita hotu hatene ita nia ekipa tekniku sira husi Ministériu Finansa sira iha esperiensia ba tipo de modalidade sira ne’e oinsa maka ita uza ba implementasaun projetu sira. Orsida sira sei haree tipo de investimento ou modalidade sira ne’e haree ida ne’ebe maka diak no nia vantajem no desvantajem sira husi modelu sira ne’ebe maka iha para ita bele opta ba projetu infraestrutura ligasaun fibraoptica ne’e”, hateten.
José Agostinho haktuir katak, iha opsoens barak ne’ebe maka Governo sei tetu atu dada fibra optika ne’e mai Timor-Leste. Fibra optika bele mai husi Singapura, Austrália no mos Indonésia. Governante haktuir tan katak oras ne’e dadauk Timor-Leste sei hasoru difikuladae konaba rekursus humanos iha área ida ne’e tamba ne’e Governo sei investe iha rekursu humanos ne’ebe maka Timor-Leste iha hodi hasa’e sira nia habilidade iha área fibraoptika.Oct
[:id]
Primeiru Ministru (PM), Taur Matan Ruak, Segunda (10/08), konvoka enkontru ho Vise Primeiru Ministru, José Reis, Ministru Prezidensia Konsellu Ministru, Fidélis Magalhães, Ministru Transporte no Komunikasaun, José Agostinho da Silva no Vise-Ministra Finansas, Sarah Lobo Brites, oinsa atu diskuti konaba planu Governu nian atu aselera projetu dada fibra óptica mai Timor-Leste (TL).
Ministru Transporte no Komunikasaun, José Agostinho da Silva, hateten plano governu nian atu dada cabo fibraoptica mai Timor-Leste ne’e ho objetivu atu hamenus gastu ba internet husi satellite ne’ebe maka kada tinan Governo selu dólar tokon atus ida resin(120.000.000). Além de caro, Tuir ministru, velocidade internet husi satellite la’o neneik tebes.
“Ajenda ne’ebe maka ohin ami koalia konaba oinsa maka ita aselera projetu estratéjiku fibraoptica, ami fo hanoin ba malu konaba assunto ne’e oinsa maka ita bele aselera processo ne’e. Ita hotu hatene durante ne’e ita nia parte komunikasaun ninian ita dependensia rede satellite entaun problema ne’ebe maka durante ne’e ita infrenta presu ba satellite ne’ebe maka aas tebes husi ba tempu ba tempu ne’e aumenta, tamba ne’ebe maka Governo iha vontade tomak oinsa maka ita aselera fibraoptika ida ne’e nune’e bele fasilita ita reduz ita nia situasaun ne’ebe maka ita infrenta durante ne’e relasiona ho lina internet nia folin ne’ebe maka todan ba ita nia orsamentu”, hateten Ministru Transporte no Komunikasaun, José Agostinho da Silva.
Tuir José Agostinho, Iha tempu badak sei iha konvokatório entre linas ministériais ne’ebe maka envolve hodi bele deskuti processu atu aselera fibraoptika mai Timor-Leste. Governante ne’e salienta orsamento atu implementa projetu ne’e integra ona iha orsamentu jerál estadu tinan 2020.
“Tipo de modalidade hanesan ne’ebe maka Governo sei opta. Konaba assunto ida ne’e hau hanoin durante ne’e ita hotu hatene ita nia ekipa tekniku sira husi Ministériu Finansa sira iha esperiensia ba tipo de modalidade sira ne’e oinsa maka ita uza ba implementasaun projetu sira. Orsida sira sei haree tipo de investimento ou modalidade sira ne’e haree ida ne’ebe maka diak no nia vantajem no desvantajem sira husi modelu sira ne’ebe maka iha para ita bele opta ba projetu infraestrutura ligasaun fibraoptica ne’e”, hateten.
José Agostinho haktuir katak, iha opsoens barak ne’ebe maka Governo sei tetu atu dada fibra optika ne’e mai Timor-Leste. Fibra optika bele mai husi Singapura, Austrália no mos Indonésia. Governante haktuir tan katak oras ne’e dadauk Timor-Leste sei hasoru difikuladae konaba rekursus humanos iha área ida ne’e tamba ne’e Governo sei investe iha rekursu humanos ne’ebe maka Timor-Leste iha hodi hasa’e sira nia habilidade iha área fibraoptika.Oct
[:en]
Primeiru Ministru (PM), Taur Matan Ruak, Segunda (10/08), konvoka enkontru ho Vise Primeiru Ministru, José Reis, Ministru Prezidensia Konsellu Ministru, Fidélis Magalhães, Ministru Transporte no Komunikasaun, José Agostinho da Silva no Vise-Ministra Finansas, Sarah Lobo Brites, oinsa atu diskuti konaba planu Governu nian atu aselera projetu dada fibra óptica mai Timor-Leste (TL).
Ministru Transporte no Komunikasaun, José Agostinho da Silva, hateten plano governu nian atu dada cabo fibraoptica mai Timor-Leste ne’e ho objetivu atu hamenus gastu ba internet husi satellite ne’ebe maka kada tinan Governo selu dólar tokon atus ida resin(120.000.000). Além de caro, Tuir ministru, velocidade internet husi satellite la’o neneik tebes.
“Ajenda ne’ebe maka ohin ami koalia konaba oinsa maka ita aselera projetu estratéjiku fibraoptica, ami fo hanoin ba malu konaba assunto ne’e oinsa maka ita bele aselera processo ne’e. Ita hotu hatene durante ne’e ita nia parte komunikasaun ninian ita dependensia rede satellite entaun problema ne’ebe maka durante ne’e ita infrenta presu ba satellite ne’ebe maka aas tebes husi ba tempu ba tempu ne’e aumenta, tamba ne’ebe maka Governo iha vontade tomak oinsa maka ita aselera fibraoptika ida ne’e nune’e bele fasilita ita reduz ita nia situasaun ne’ebe maka ita infrenta durante ne’e relasiona ho lina internet nia folin ne’ebe maka todan ba ita nia orsamentu”, hateten Ministru Transporte no Komunikasaun, José Agostinho da Silva.
Tuir José Agostinho, Iha tempu badak sei iha konvokatório entre linas ministériais ne’ebe maka envolve hodi bele deskuti processu atu aselera fibraoptika mai Timor-Leste. Governante ne’e salienta orsamento atu implementa projetu ne’e integra ona iha orsamentu jerál estadu tinan 2020.
“Tipo de modalidade hanesan ne’ebe maka Governo sei opta. Konaba assunto ida ne’e hau hanoin durante ne’e ita hotu hatene ita nia ekipa tekniku sira husi Ministériu Finansa sira iha esperiensia ba tipo de modalidade sira ne’e oinsa maka ita uza ba implementasaun projetu sira. Orsida sira sei haree tipo de investimento ou modalidade sira ne’e haree ida ne’ebe maka diak no nia vantajem no desvantajem sira husi modelu sira ne’ebe maka iha para ita bele opta ba projetu infraestrutura ligasaun fibraoptica ne’e”, hateten.
José Agostinho haktuir katak, iha opsoens barak ne’ebe maka Governo sei tetu atu dada fibra optika ne’e mai Timor-Leste. Fibra optika bele mai husi Singapura, Austrália no mos Indonésia. Governante haktuir tan katak oras ne’e dadauk Timor-Leste sei hasoru difikuladae konaba rekursus humanos iha área ida ne’e tamba ne’e Governo sei investe iha rekursu humanos ne’ebe maka Timor-Leste iha hodi hasa’e sira nia habilidade iha área fibraoptika.Oct
[:tl]
Primeiru Ministru (PM), Taur Matan Ruak, Segunda (10/08), konvoka enkontru ho Vise Primeiru Ministru, José Reis, Ministru Prezidensia Konsellu Ministru, Fidélis Magalhães, Ministru Transporte no Komunikasaun, José Agostinho da Silva no Vise-Ministra Finansas, Sarah Lobo Brites, oinsa atu diskuti konaba planu Governu nian atu aselera projetu dada fibra óptica mai Timor-Leste (TL).
Ministru Transporte no Komunikasaun, José Agostinho da Silva, hateten plano governu nian atu dada cabo fibraoptica mai Timor-Leste ne’e ho objetivu atu hamenus gastu ba internet husi satellite ne’ebe maka kada tinan Governo selu dólar tokon atus ida resin(120.000.000). Além de caro, Tuir ministru, velocidade internet husi satellite la’o neneik tebes.
“Ajenda ne’ebe maka ohin ami koalia konaba oinsa maka ita aselera projetu estratéjiku fibraoptica, ami fo hanoin ba malu konaba assunto ne’e oinsa maka ita bele aselera processo ne’e. Ita hotu hatene durante ne’e ita nia parte komunikasaun ninian ita dependensia rede satellite entaun problema ne’ebe maka durante ne’e ita infrenta presu ba satellite ne’ebe maka aas tebes husi ba tempu ba tempu ne’e aumenta, tamba ne’ebe maka Governo iha vontade tomak oinsa maka ita aselera fibraoptika ida ne’e nune’e bele fasilita ita reduz ita nia situasaun ne’ebe maka ita infrenta durante ne’e relasiona ho lina internet nia folin ne’ebe maka todan ba ita nia orsamentu”, hateten Ministru Transporte no Komunikasaun, José Agostinho da Silva.
Tuir José Agostinho, Iha tempu badak sei iha konvokatório entre linas ministériais ne’ebe maka envolve hodi bele deskuti processu atu aselera fibraoptika mai Timor-Leste. Governante ne’e salienta orsamento atu implementa projetu ne’e integra ona iha orsamentu jerál estadu tinan 2020.
“Tipo de modalidade hanesan ne’ebe maka Governo sei opta. Konaba assunto ida ne’e hau hanoin durante ne’e ita hotu hatene ita nia ekipa tekniku sira husi Ministériu Finansa sira iha esperiensia ba tipo de modalidade sira ne’e oinsa maka ita uza ba implementasaun projetu sira. Orsida sira sei haree tipo de investimento ou modalidade sira ne’e haree ida ne’ebe maka diak no nia vantajem no desvantajem sira husi modelu sira ne’ebe maka iha para ita bele opta ba projetu infraestrutura ligasaun fibraoptica ne’e”, hateten.
José Agostinho haktuir katak, iha opsoens barak ne’ebe maka Governo sei tetu atu dada fibra optika ne’e mai Timor-Leste. Fibra optika bele mai husi Singapura, Austrália no mos Indonésia. Governante haktuir tan katak oras ne’e dadauk Timor-Leste sei hasoru difikuladae konaba rekursus humanos iha área ida ne’e tamba ne’e Governo sei investe iha rekursu humanos ne’ebe maka Timor-Leste iha hodi hasa’e sira nia habilidade iha área fibraoptika.Oct
[:]
