
Governante ne’e esplika, objetivu husi estabelese fundu rezerva seguransa sosiál ne’e, atu asegura no iha ligasaun direta ho estabilizasaun finanseira, no sustentabilidade husi rejime, kontributivu seguransa sosiál nian.
Fidelis subliña, ohin (horseik-red), Governu hari’i mekanizmu FRSS, iha futuru haree ba kapitalizasaun ba fundu ne’e no bele uza rasik osan ne’ebé koa ba seguransa sosiál, hodi halo fali investimentu, atu nune’e fundu ne’e bele lori fali osan ba iha fundu ne’e rasik, liu-liu ema hirak ne’ebé partisipa iha seguransa sosiál.
“Ita hato’o parabens ba MSSI ba esforsu bo’ot ida ne’e, tanba hari’i FRSS no ninia modelu jestaun ne’e hanesan pasu bo’ot ida ba Timor-Leste,” dehan, MPKM ne’e iha Palasiu Governu, Kuarta (16/09/2020).
FRSS ne’e sei la’o tuir prinsípiu sira governasaun di’ak nian, hodi benefísia kontribuinte rejime kontributivu seguransa sosiál nian no sei administra no jere tuir rejime kona-ba kapitalizasaun públika husi estabilizasaun nian, hakru’uk ba kritériu seguransa sosiál.
Governante ne’e subliña, fundu ida ne’e nia modelu atu hanesan ho fundu mina-rai, tanba ne’e Diretór Ezekutivu no Konsellu Administrasaun bele buka dalan oinsa dezenvolve liu tan fundu ne’e rasik.
Nia hatutan, tanba ne’e Governu aprova ona dekretu lei estabelese FRSS ida ne’e bele sai ona mekanizmu ida ba futuru, bele iha investimentu ida di’ak no liu husi fundu ida ne’e bele lori osan no bele produz osan.
Fidelis informa, verba sira husi fundu ne’e foti husi seguransa sosiál no sei la konsidera nu’udár fundu públiku. Cin
