Prezidente Repúblika (PR), Francisco Guterres Lú Olo, promulga, iha Sesta semana kotuk, alterasaun dahuluk ba “Lei Resenseamentu Eleitorál (LRE)”, tanba dekretu foun ne’e haktuir ona Konstituisaun RDTL.
Dekretu lei ne’e, antes ne’e PR hato’o pedidu ba Tribunal Rekursu (TR) hodi halo fiskalizasaun preventiva ba konstitusionalidade ba alínea k) husi númeru 1 artigu 13 no númeru 2 artigu 17 no númeru 4 artigu 29.
Akórdaun TR nian, deklara katak, artigu 17 númeru 2 husi dekretu Parlamentu Nasionál mak “inkonstitusionál”, tanba la respeita direitu ema nian ne’ebé previstu iha artigu 38 Konstituisaun RDTL kona-ba fó-sai “dadus pessoais”.
Akórdaun husi TR mak, konsidera artigu 17 númeru 2 inkonstitusionál, tanba ne’e PR tenke foti desizaun “veta” dekretu refere, no haruka fila ba PN, iha loron 9, fulan Agostu, 2021, akompaña ho kópia akórdaun nian.
PN halo fali apresiasaun ba Dekretu vetadu husi Xefe Estadu, no deside hasai tiha artigu 17, númeru 2) no haruka mai PR iha loron 31, fulan Agostu 2021.
“Tanba la iha ona inkonstitusionalidade, Prezidente Repúblika promulga, iha loron 3, fulan Setembru 2021, Dekretu Parlamentu Nasionál ho númeru 43/V” sita iha komunikadu ne’ebé JNDIÁRIO asesa husi Gabinete Média Palásiu Prezidensiál, Kuarta (08/09).
Alterasaun dahuluk ba Lei Resenseamentu Eleitorál halo, hodi hadi’ak sistema resenseamentu eleitorál liu husi “teknolojia” no “inovasaun” ne’ebé loke dalan atu identifika diak liu kada eleitór, ho risku erru ne’ebé ki’ik tebes.
Alénde impresaun dijitál, sei identifika eleitór ida-idak bazeia ba nia karaterístika fízika (dadus biométrikus).
Kartaun eleitór ida-idak sei iha mós “chip” eletróniku ho informasaun hotu-hotu kona-ba titular kartaun, mai kedas ho mekanismu seguransa ne’ebé garante katak sei la viola identidade eleitór nian.GMN
