Governu sei buka solusaun ba projetu laiha kontratu

Primeriu Ministru (PM), Taur Matan Ruak, hateten, mezmu projetu 143, ne’ebé Komisaun Inkéritu Parlamentar (KIP) fizkaliza, ninia rezultadu konsidera kaduka, tanba la hetan aprovasaun iha Komisaun, maibé Governu sei assume responsabilidade hodi regula.
“Governu sei asumi responsabilidade hodi regulariza no haree tuir prosedimentu legál ne’ebé iha. Sira ne’ebé la tuir prosedimentu Governu sei buka solusaun”, informa Primeiru Ministru Taur Matan Ruak, ba jornalista sira hafoin remata enkontru semenal ho Xefe Estadu Francisco Guterres Lú-Olo iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato, Bairu Pite Díli, Kinta (23/05/’19).
Xefe Governu ne’e afirma, buat hirak ne’e hotu tenke la’o tuir régra ne’ebé governu iha ona, tanba ne’e presiza haree fila fali dadus.
“Ita iha régras administativa, prosesual no legél ne’ebé ita sei halo estudu dadus para hatene loloos, ida ne’ebé mak la kumpri. Karik la kunpri ne’e tanba saida, para depois ita haree oinsa bele hetan solusaun”, dehan nia.
Antes ne’e Diretór Jeral Agencia de Desenvolvimento Nacional (ADN), Samuel Marçal, hateten, ADN rekomenda ona projetu kuaze 90 ba Ministériu Óbras Públikas atu halo pagamentu.
Samuel Marçal hateten, ADN nia kompeténsia mak halo verifikasaun haree kualidade projetu iha terrenu, hodi relata ba Ministériu Óbras Públikas hodi selu tuir progresu servisu nian, maibé to’o ohin loron seidauk prosesa.
Tuir Samuel katak, projetu sira ne’e iha ona progresu tenke selu ona tanba orsamentu aprovadu ona iha Parlamentu Nasional.
“Kestaun balun ADN rekomenda ona, maibé to’o oras ne’e seidauk selu. Ha’u hanoin ne’e bele husu Ministru Óbras Públikas, karik presiza dokumentu legais balun mak kompanñia sira atu halo kompleta, tanba ne’e mak sira (Ministériu Óbras Públikas) sei dada hela. Maibé ha’u fiar katak buat ne’ebé governu desidi ona, iha ona progresu tenke ser selu tanba orsamentu ba projetu sira ne’e aprova ona iha Parlamentu Nasionál. Ha’u hanoin iha 143 projetus ne’ebé iha hela investigasaun parlamentar ne’e, ho númeru ne’ebé ki’ik tebes, iha 13 ka 20 projetus mak seidauk iha kontratu. Mais ou menus iha númeru ne’ebé ki’ik tebes mós iha kontratu, maibé laiha prograsu. Maibé iha númeru kuaze projetu 90 mak iha ona progresu no iha direitu hetan pagamentu,” hateten Samuel Marçal.
Tuir dadus husi ADN iha projetu 143 mak investigasaun komisaun inkeritu parlamentar no husi númeru ne’e kuaze projetu 90 mak iha ona diretu ba pagamentu.son
Add to Comments Here!!!!