Levantamentu FP tarde implika ba prosesu dezenvolvimentu

Ativista Novelino dos Santos konsidera, levantamentu Fundu Petrolíferu (FP) tarde, sei implika prosesu dezenvovlimentu, tanba dadaun ne’e governu seidauk halo levantamentu Fundu Mina Rai ba Orsamentu Jerál Estadu (OJE) tinan 2021.
“Prosesu levantamentu tarde mak sei implika ba prosesu dezenvovimentu iha rai laran, tanba da-daun ne’e fundu iha konta tezouru, ne’ebé governu ezekuta hahú menus dadaun ona”, dehan ativista Novelino dos Santos, ba JN-Semanário, Sesta (12/03/2021) iha Kaikoli Díli.
Novelino esplika, tuir kalkulasaun orsamentu ne’ebé dau-daun ne’e iha konta tezouru hahú husi fulan Jeneiru nian to’o inisiu fulan Fevereiru, menus ona ba tokon 209 nune’e ba fulan marsu sei hotu.
“ida ne’e bele fó impaktu ba prosesu dezenvolvimentu no se karik osan menus oinsa mak Governu bele ezekuta nia programa ho programa sira ne’ebé kobre ho osan ne’ebé menus no bainhira Governu avansa ho orsamentu ida agora mak sei fó impaktu negativu ba prosesu dezenvolvimentu”.
“Governu presiza halo levantamentu tanba Governu prense ona rekezitus bazea ba dekretu lei jestaun finanseira númeru 13/2009 fó dalan ona katak, osan kuandu menus hosi tokon 200 Governu bele halo ona levantamentu, maibé haree deklarasaun Ministru Finansas dehan, orsamentu hosi konta sei sufisiente atu finansia programa Governu tanba ne’e mak sira sei trava hela atu halo evantamentu ba fundu mina rai”, subliña peskizadór.
Nia hatutan, orsamentu ne’ebé dau-daun Governu ezekuta mai hosi Fundu Naun Petrolíferu ho montante tokon USD 508.475, ne’ebé mai hosi reseitas tributárias tokon USD 190,6, reseitas próprias tokon USD 8,829,500,fundu husi doadores tokon USD 9,100,rendimentu tokon USD 8,628, saldu konta tezouru tokon USD 238,800, inklui empréstimu tokon USD 70,700.
Tuir dadus portal tranparénsia Ministériu Finansas nian, ejekusaun Orsamentu 2021 nian atinje ona pursentu 6,9.Fel
Add to Comments Here!!!!