SEAK: 2021, UNESCO sei rekoñese tais Timor sai patrimóniu TL

Sekretáriu Estadu ba Arte no Kultura (SEAK), Teófilo Caldas, informa, United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization (UNESCO) sei rekoñese tais Timor sai patrimóniu imaterial Timor-Leste ni’an iha tinan 2021 no tuir planu sei nomeia mós uma-lulik sai patrimóniu kultural.
“Benefísiu mak ita implementa no haruka karta ba UNESCO, Paris nomeia tais sai ita-nia patrimóniu imaterial, konvensaun nia vantajen boot mak kuandu tais hetan rekoñesimentu, tais hetan númeru 16.88 iha tinan 2021 sei rekoñese no valoriza ona, entaun ema seluk labele mai komplain, tanba na’in mak ita hanesan iha Maluku, Kupang-Indonézia, ba oin ita sei implementa konvensaun 1972 no sei forma ekipa ba servisu ne’e no nomeia uma-lulik sai ita nia patrimóniu no ita mós rekoñese ai-moruk tradisional atu kura ema”, SEAK ne’e hafoin halo lansamentu relatóriu periódiku tinan hat (4) ba implementasaun konvensaun tolu (3) UNESCO ni’an iha Praia dos Coqueiros-Díli, Tersa (15-07-2020).
Teófilo subliña mós katak, progresu seluk husi implementa konvensaun UNESCO mak konsege define loron 14, fulan Outubru, sai hanesan loron nasionál kultural iha Timor-Leste, maibé sei iha dezafiu boot seluk mak pursentu 90 komunidade seidauk komprende kona-bá konvensaun ne’e rasik.
Maibé iha loron 15, fulan Juñu, tinan 2015, Parlamentu Nasionál (PN) Timor-Leste aprova ona ho votu maioria ratifikasaun ba konvensaun kulturál tolu husi UNESCO.
Konvensaun ba protesaun husi patrimóniu mundial, kultural no natural, tinan 1972, konvensaun hodi fó salvaguarda ba patrimóniu kultural imaterial tinan 2003 no konvensaun kona-bá protesaun no promosaun diversidade husi espresaun kultural sira tinan 2005 ni’an.
Tuir Sekretariu Ezekutivu Interinu Komisaun Nasionál Timor-Leste ba UNESCO, Francisco Barreto, hateten, relatóriu periódiku tinan hat (4) ne’e sei haruka ba UNESCO Paris, iha loron 15, fulan Jullu, inklui ho membru UNESCO sira seluk.
“Tinan oin tais sai hanesan inskrisaun sai patrimóniu kultural, ita sei esforsu tan hanesan kriasaun indústria no artezenatu ,ita presiza promove, atu nune’e hasa’e kresimentu ekonomia komunidade iha futuru”, tenik Sekretariu Ezekutivu Interinu Komisaun Nasionál Timor-Leste ba UNESCO.
Orsamentu ba implementasaun konvensaun ne’e hetan apoiu husi UNESCO hamutukUSD rihun 20.
Tuir planu SEAK sei prevé orsamentu USD rihun 80, hodi halo sensibilizasaun kona-bá konvensaun tolu (3) UNESCO ni’an ba komunidade no estudante sira. ida
Add to Comments Here!!!!