Durante EE, munisípiu tolu menus ai-han

Relasiona ho situasaun krize ekonomia no mós pandémia COVID-19 ne’ebé akontese iha Timor-Leste, tuir relatóriu Integrated Food Security Phase Classification (IPC) nian identifika iha munisípiu tolu hanesan Oe-Cusse, Manufahi no mós Ermera menus ba ai-han.
Tanba ne’e, NGO internasionál no nasionál iha Timor-Leste ezerse sira nia servisu liu-liu buka dadus no fó apoiu ba sidadaun hotu ne’ebé sofre ba ai-han.
Diretór World Food Programme (WFP) iha Timor-Leste, Dageng Liu, hatete, durante Estadu Emerjénsia (EE), konsege identifika munisípiu 3 menus ai-han, tanba durante ne’e la hetan atensaun husi Governu.
“Ita haree mós ba iha inseguransa ai-han, hamlaha mós sei afeta ba mós sira ne’ebé urbanu, balun lakon servisu, balun lakon sira nia oportunidade, ida ne’e buat sira ne’e hotu kedas, tanba pandémia COVID-19, ida ne’e afeta ba situasaun sira hanesan ne’e, munisípiu 3 ne’ebé husi IPC ninia relatóriu indentifika katak Oe-Cusse, Manufahi no mós Ermera mak hanesan iha situasaun ne’ebé kona-bá inseguransa ai-han,” Diretór WFP ne’e ba jornalista sira, Segunda (10/12/2020), iha edifísiu WFP, Caicoli-Díli.
Dageng esplika, relatóriu ne’ebé mak iha la’os mai husi NGO ida de’it, maibé iha mós NGO seluk ne’ebé ho ninia rezultadu pursentu ne’ebé diferente.
“Ida ne’e situasaun króniku ai-han nian i depois husi ajénsia sira seluk mós halo sira nia estudu no mós NGO sira mós mai ho númeru ne’ebé hanesan por volta de 35% to’o 40%, ida ne’e han-malu ho 36%, ida ohin ne’e mensiona kona-bá hanesan relatóriu IPC nian ne’e,” haktuir Diretór WFP ne’e.
Tuir informasaun situasaun inseguransa iha Timor-Leste ne’e mosu, tanba iha potensiál, maibé laiha kotivasaun ne’ebé naton, laiha produsaun ne’ebé sufisiente i depois haree kona-bá disponibilidade ba bee no mós sanitasaun, depois haree mós ba sira nia servisu hanesan sira agrikultór, maibé la halo servisu hanesan agrikultór. Jen
Add to Comments Here!!!!