Eis Xefi Unidade Hemodialisis Hospital Nacional Guido Valdares (HNGV), Evangelinho da Costa, rekomenda ba Ministériu Saúde atu aumenta númeru pesoal saúde iha unidade hemodialisis nian, tanba kada loron númeru pasiente sempre aumenta.
Alende ne’e, Evangelinho mós husu ba Ministériu Saúde atu atu aumenta mákina hemodialisis nian .
“Total pasiente ne’ebé mak iha hamutuk nain 70 resin, tanba ne’e ami fahe ba tornu tolu, primeiru turnu nain 9, segundo turnu nain 9, nomós terseiru turnu nain 9, inklui pasiente foun hamutuk nain 77, tanba pasiente barak demais, entaun ami husu para karik bele aumenta pesoal saúde, nomós aumenta mákina, tanba kada loron pasiente fase ran tenki tama iha ne’e nain lima mai kraik, entaun tenki aumenta pesoal saúde nomós mákina, tanba ba oin ita labele hatene posibilidade aumenta”, hateten Evangelinho ba jornalista sira iha HNGV Bidau Díli, Sesta (25/1/2019).
Evangelinho hatutan, alende aumenta pesoal saúde no mákina, problema seluk ne’ebé mak unidade refere infrenta mak, to’o agora, unidade refere seidauk iha dutor espesialista kona ba moras nian, nune’e durante ne’e enfermeiru nain rua nolu resin de’it mak halo tratamentu.
“Servisu hotu ami halo tuir esperensia ne’ebé mak durante ne’e ami iha, tanba durante ne’e ami enfermeiru a de’it, laiha tékniku ou dutor espesialista, iha Cuba na’in hat de’it mak iha, tanba ne’e ha’u hanoin ba oin Ministériu Saúde presiza haree mós ba kestaun ne’e, tanba atende pasiente fase ran ne’e la’os buat halimar”, tenik nia.
Alende ne’e, sira mós preokupa ho kondisaun infra-estrutura HNGV, tanba oras ne’e dadauk kondisaun la premiti ona atu akumula pasiente ne’ebé ho númeru barak, tanba alende kleur ona, kondisaun infra-estrutura HNGV mós klo’ot ona, tanba pasiente barak demais, hodi fatin baixa entre pasiente moras bai-bain ho moras TBC laiha ona espasu.
“Problema ne’ebé mak ami infrenta iha ne’e mak, liu-liu tékniku profesionais, liu-liu médiku, enfermeiru nomós parteira, tanba servisu ita atu fahe mas presiza ema, tanba ne’e mak to’o agora ami seidauk koloka médiku sira ba kada sala, tanba lato’o. Problema seluk ne’ebé mak ami infrenta mak ekipamentus, tanba ita labele transfere pasiente mai Díli bainhira ekipamentus la esteril, problema seluk fali mak espasu moras bai-bain ho moras TBC agora fatin besik malu, tanba laiha fatin atu tau pasiente moras TBC, ne’ebé lolos tenki iha sala isolado ne’ebé tenki dok husi pasiente moras bai-bain”, Diretor Ezekutivu Hospital Referensia Maubise, Plasido hateten.
Hatan ba kestaun ne’e, Segundo Vice Ministru Saúde Asuntu Planu Dezenvolvimentu Saúde, Bonifácio Maucoli dos Reis, hateten Ministériu Saúde halo ona levantamentu dadus ba problema hirak ne’e, no sei haree kapasidade orsamentu.
“Sim ida ne’e problema ida ne’ebé mak la’os HNGV de’it mak infrenta, maibé kuaze hospital Referensia hotu infrenta, ami foti ona dadus ne’ebé ami planu ona atu halo rekrutamentu ba pesoal saúde kuaze rihun atus tolu resin, tantu médiku, enfermeiru nomós parteira, tanba ita atu halo tratamentu ida ne’ebé mak di’ak, kada sentru saúde, no postu saúde tenki iha médiku ida, parteira ida, farmasista ida nomós enfermeiru ida no analista ida, nune’e mós HNGV no hospital referal sira”,relata Bonifácio hateten.ola