Reprezentante povu iha Parlamentu Nasional, liu husi Komisaun F ne’ebé trata asuntu asuntu saúde, seguransa sosial, igualdade Jéneru, husu ba pesoal saúde sira atu halo atendimentu ne’ebé mak di’ak ba pasiente sira, liu-liu inan sira, tanba dala baraak inan balun hakarak simu esplikasaun klaru husi pesoal saúde sira iha fasilidade saúde, maibé pesoal saúde balun la fó atendimentu di’ak.
Tuir deputada Lucia Taeki, númeru mortalidade inan ho oan iha Timor-Leste sai preokupasaun bo’ot, tanba ne’e pesoal saúde sira tenki fó atendimentu di’ak ba povu hodi bele hamenus númeru ida ne’e.
“Ita tenki hatene’e, tanba saida mak númeru mortalidade inan iha TL ne’e kontinua iha. Ne’e tanba dala ruma seidauk hetan informasaun ne’ebé di’ak no klaru, tanba ita nia pesoal saúde sira la esplika ba sira,, entaun sira lakohi besik, tanba ita hatene katak, ita-nia inan sira iha área rural ne’eba barak tebes mak seidauk hetan informasaun kona ba, oinsa planeimentu familiar, entaun pesoal saúde sira mak tenki esplika, la’os ho oin buis, maibé tenki ho oin midar atu nune’e sira labele senti tauk, hodi nafatin husu saida mak sira seidauk hatene, atu maske neneik sira bele tuir, nune’e maske la’os atu para kous oan, maibé pelemenus sira bele fó espasu ba sira nia oan”, hateten Lucia Taeki iha nia intervensaun ba seremónia lansamentu livrinho planeiamentu familiar no filmajen saúde re produtivu iha Fundasaun Oriente Lecidere Díli horseik.
Iha fatin hanesan, Diretora Jeral Prestasaun Saúde,Odete da Silva Viegas, hateten, xavi atu programa planeimentu familiar refere bele susesu ne’e, la’os iha ema seluk nia liman, maibé iha pesoal saúde sira-nia liman,
Tanba ne’e, Odete dehan, pesoal saúde sira tenki hasoru pasiente sira ho atitude ne’ebé di’ak, nune’e pasiente sira bele toman hodi hakbesik aan ba fasilidade saúde sira hodi hetan informasaun.
“Parteira no médiku sira sai hanesan odamatan bo’ot, entaun hanesan ohin ha’u hateten, maske rejultadu barak ita atinji, maibé sei sai nafatin responsabilidade nafatin ba ita, oinsa bele konvense ita-nia kliente no pasiente sira, no ita-nia inan feton sira atu bele hakbesik aan ba fasilidade saúde sira, atu nune’e sira bele hetan atendimentu ne’ebé mak apropriadu”, hateten Odete da Silva Viegas.
Nune’e mós Ezekutivu Parseiru Dezenvolvimentu Ministériu Saúde, Diana B. Putman, esklarese, polítika estabelesimentu livru planeimentu familiar no filmajen saúde reprodutivu ne’e, atu kapasita entidades hotu, liu-liu feto no mane ne’ebé mak iha ona idade tinan 18 hanesan idade ne’ebé mak iha ona konsentimentu .
“Polítika ne’e, oferese metudu planeiamentu familiar ne’ebé oi-oin ne’e mak kapasita fen laen hodi foti desizaun, bazeia ba informasaun ne’ebé mak iha, importante liu polítika ne’e la deskrimina hasoru fen laen, ou feto bazeia ba sira nia estatutu hanesan kaben nain no klosan, bainhira sira nia tinan liu ona tinan 18, hanesan idade ne’ebe bele iha ona konsentimentu”, relata Putman.
Tuir dadus husi Demografic Healt Survey tinan rihun rua sanolu resin nen, no husi sistema informasaun Ministériu Saúde, hahú husi tinan rihun rua tolu to’o tinan rihun rua sanolu, no tinan rihun rua sanolu resin nen, númeru inan mate husi porsentu hitu ba porsentu lima, no husi porsentu lima tun ba porsentu hat.ola