
“Atu atinji kualidade servisu ne’ebé mak di’ak tenke garante ho padraun ruma ne’ebé mak sai baze intervensaun ba tratamentu sira, durante ne’e maioria tratamentu ne’ebé ita halo ne’e bazeia ba padraun ne’ebé mak seidauk uniformiza”, Diretór Ezekutivu HNGV ne’e ba jornalista sira hafoin HNGV halo aprezentasaun no diseminasaun polítika no padraun prosedimentu operasionál ho objetivu atu atinji kualidade servisu ne’ebé mak di’ak, iha salaun Madre Carmelita, Maubara Liquiça, Sesta (28-08-2020).
Tuir Aniceto, HNGV sai top referál iha nasaun ne’e, tanba ne’e tenke hadi’a jestaun iha intervensaun klínika no mós jestaun administrasaun sira.
“Portantu padraun ne’e lori ita atu bele uniformiza tratamentu mós sai baze dadus ida atu bele halo evaluasaun ba ita-nia parformens kada individuál no mós kada instituisaun ne’e rasik, sé laiha padraun ruma ita atu ita atu halo evaluasaun atu hateten katak kualidade ne’e di’ak ka lae ne’e dalaruma sasukat ne’e ita ladun atinji ho di’ak”, tenik Diretór Ezekutivu HNGV ne’e.
Nia subliña, padraun ne’e rasik sai kriteriu ida atu halo avaliasaun ka akreditasaun ba iha ospitál tantu iha nivél nasionál no mós nivél rejionál rasik.
“Sei ita laiha akreditasaun kona-bá ida ne’e, estatutu ospitál ida ne’e bele mós sai dezvantajen ida ba nasaun liu-liu ba Ministériu Saúde (MS) atu hatene di-di’ak nia kualidade servisu, liu-liu prestasaun servisu iha área jestaun intervensaun terseira ho sekundária sira-ni’an”, tuir Aniceto.
Xefe Departamentu Kontrolu Kualidade HNGV, Sara Maria Xavier, hateten, departamentu ne’ebé tutela tenke esforsu hodi hadi’a kualidade servisu atendimentu.
“Durante ne’e ita nia pasiente kestiona kona-bá tratamentu ne’ebé mak ita nia pesoál saúde durante ne’e oferese ba sira, maibé ha’u hakarak hateten, ita haka’as-an nafatin esforsu-an nafatin hodi hadi’a ita-nia kualidade prestasaun saúde liu husi dezenvolve polítika no padraun prosedimentu operasionál, atu nune’e bele fasilita ita-nia pesoál saúde sira atu bele hala’o sira-nia servisu bazeia ba padraun protokolu ne’ebé mak ita iha”, tenik Sara.
Entretantu durante ne’e HNGV utiliza padraun universál ne’ebé mai husi Organizasaun Saúde Mundiál no padraun ne’ebé dau-daun ne’e HNGV prepara durante tinan ida hamutuk 190 no padraun ne’e sei utiliza ba ema hot-hotu, inklui médiku sira ne’ebé mai husi estranjeiru. eni
