
“Ita halo tiha politika mak foin ba rekolla dadus, ida ne’e problema tanba tuir loloos dadus iha ona mak polítika tun mai hodi la’o tuir dadus, maibé ida ne’ebé akontese iha ita nia rai, politika iha tiha mak foin ba rungu-ranga dadus”, dehan Diretór Ezekutivu FONGTIL ne'e ba jornalista siraiha Kaikoli, Díli, Sesta (26/06/2020).
Diretór Ezekutivu FONGTIL, dehan problema ida seluk mak Institutu Seguransa Sosial (INSS) laiha definisaun ida klaru ba empreza públiku no informa sira, fukun ida seluk mak orsamentu laiha tanba Parlamentu Nasionál foin aprova kuaze USD 280 milloens, ida ne’e atu fó resposta ba promesa sira hosi governu.
“Ita hanoin governu nia mekanismu servisu mak problema oituan entermos kapasidade, oinsa mak atu fó resposta no oinsa mak atu dudu prosesu pagamentu subsídiu 60 porsentu ba kompañia sira labele tanba ne’e tanba problema iha dadus. Deskonfia iha mós falsifikasaun dadus hosi kompañia balun, ne’ebé durante ne’e mate maibé iha Estadu emerjénsia sira moris fali tanba deit rona governu atu fó subsídiu 60 porsentu”, afirma Daniel.
Nia subliña, Sosiedade Sivil lamenta bainhira mosu diskriminasaun iha Instituto Nasionál Seguransa Sosial, ba prosesu pagamentu subsídiu 60 porsentu hodi la fo satisfasaun diak ba sidadaun hotu, liu-liu ba traballadór Timor oan ne’ebé servisu iha empreza sira.
“Ami enkoraja Instituisaun Estadu sira atu halo servisu, ba sidadaun ida ne’ebé pratika diskriminasaun hodi koko halo transferensia subsidu 60 porsentu ba uluk nia maluk estranjeiru sira ne’ebé servisu iha kompañia privada sira”.
Bainhira Jornalista GMN koko konfirma asuntu ba parte Prezidente Institutu Seguransa Sosial, maibé nia parte laiha fatin, tanba partisipa iha enkontru ho Vise Primeira Ministra, Armanda Berta. Fel
