
João Mariano Saldanha hatutan, maske relatóriu ne’e hatudu Timor-Leste sai ona husi Estadu frájil, maibé rezultadu refere tinan rihun rua sanulu resin ualu ni’an.
Relatóriu husi Organizasaun Mundiál Kooperasaun Dezenvolvimentu Ekonómiku (OMKDE), hatudu, Timor-Leste sai ona husi Estadu frájil, ne’ebé mak fó sai husi Ministra Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), Adalgiza Magno aprezenta iha Konsellu Ministru iha loron 18 liu ba.
“Ita hare ba relatóriu espesífiku OMKDE ne’ebé ke hasai relatóriu primeira vez, sira hasai 2018 kona-ba primeira vez relatóriu frájilidade ne’e hasai iha 2018 iha indikadór importante 3 iha ne’eba ida mak seguransa, segundu mak dezenvolvimentu ekonómiku terseiru mak instituisionál demokrasia ita nia funsionáriu seguransa laiha problema bo’ot, embora iha problema la dun bo’ot rezolve maske seida’uk remata, ita haree ba dezenvolvimentu ekonómiku iha kaitan mós ekonómiku a’as tebe-tebes 2010, 2011, 2012 to’o mai 2013 oituan karik, aspetu ekonómiku dezenvolvimentu avansa ho di’ak, ha’u hanesan ekonomista no akademista avansu frájilidade situasaun frájilidade ne’e di’ak ita sai husi grupu frájilidada ne’e desde husi 2010 to’o mai agora tanba dezenvolvimentu ita ni’an husi aspetu seguransa husi aspetu ekonómiku husi aspetu demokrasia ita avansa”, dehan Ekonomista, João Mariano Saldanha ba GMN, iha nia edifísiu Becora, Sesta (25/09).
Ho rezultadu refere, Ministru Prezidensia Konsellu Ministru (KM), Fidelis Leite Magalhães lori oitavu Governu konstituisional nia naran, apela ba povu tomak atu kontribui, hodi hadia Timor-Leste nia reputasaun iha mundu.
Avaliasaun ne’e halo kada tinan, maibé rezultadu ne’ebé fó sai ona, tuir avaliasaun ne’ebé koperasaun dezenvolvimentu, ekonómiku halo ona iha tinan kotuk.Ina
