Solusiona problema ambiental, PR Lú Olo apela ba jeóloju sira servisu maka’as

Prezidenti Repúblika (PR), Francisco Guterres ‘Lú Olo’, fo apelu ba Jeóloju sira katak, Jeóloju atu investe maka’as liu tan iha sosializasaun kona-ba jeolojia no kontinua servisu iha terenu ba oin, tamba kna’ar Jeóloju sira nian importante ba sosiedade Timor-Leste, ne’ebé la iha koñesimentu natoon atu buka solusaun ba problema ambiental sira ne’ebé mak mosu.
“Populasaun ida ne’ebé matenek kona-ba rekursu natural sira, la’os de’it iha nivel lokal, maibe mos iha nasional, iha kondisaun atu ho konsiensia no motivasaun, hadia relasaun entre ita ema no ambiente ka pasu fíziku iha ne’ebé ita hela ba, populasaun ida ne’ebé mos iha potensial atu uza, jere no explora rekursu natural sira, ba sira nia benefisiu rasik no komunidade sira nian, ho sustentavel, nune’e kontribui ba rejenerasaun fauna (balada) no Flora (Ai-horis ) nian”,hatete PR Lú Olo, hafoin hala’o abertura ba Kuarta Konferensia Internasional Geosiensia iha Timor-Leste, ne’ebé realiza husi Institutu Petroleu no Jeolojia, iha Centro Convenções de Dili (CCD), Tersa (23/10/18).
PR Lú Olo akresenta, koñesimentu no lalaok protesaun no dezenvolvimentu ba rekursu jeolojiku no natural, sai hanesan komponente ida husi ezersisiu sidadania no soberania Timor-oan, no hametin sentidu katak, rekursu sira ne’e publiku, partense ba ema hotu no sai nu’udar elementu husi prosesu identifikasaun ho buat hirak ne’ebé haleu ema.
“Fo lisensa mai ha’u atu hato’o fraze balun ne’ebé mak ha’u hetan, Nasaun ida ne’ebé la rekoñese ninia rekursu minerais se nunka bele sai nasaun ida ne’ebé kompletamente seberanu, koñesimentu jeolójiku hanesan fator soberania ida, ema ne’ebé koñese di’ak ninia teritoriu ida kapasidade atu demarka no defende teritoriu hasoru sira ne’ebé kaan teritoriu ne’e”,afirma Xefi Estadu ne’e.
Hatutan PR Lú Olo, koñesimentu kona-ba meiu fíziku nasional hanesan fator fundamental ida husi defini polítika hirak konaba oinsa mak bele uza no okupa teritoriu, alende ne’e, koñesimentu ne’e importante tebes ba fornesimentu bee mos ba munisípiu sira ne’ebé seidauk iha bee, ba konservasaun no prezervasaun ambiente nian, no mos ba previzaun kona-ba dezastre natural, ida ne’ebé hotu fo impaktu ba populasaun Timor-oan nia kualidade vida.
“Sosiedade moderna sira hatan ba dezafiu liu husi koñesimentu tekniku no sientífiku ne’ebé hetan, tamba ne’e mak ha’u apela ba ita nia Jeóloju sira atu investe maka’as liu tan iha sosializasaun kona-ba jeolojia no kontinua servisu iha terenu ba oin, tamba imi nia kna’ar ne’ebé importante duni ba sosiedade ida hanesan ita nian, ne’ebé la iha koñesimentu natoon atu buka solusaun ba problema ambiental sira ne’ebé mak mosu, imi bele konta ho Prezidenti Repúblika nia apoiu”, realsa PR Lu Olo.Oly
Add to Comments Here!!!!