ANC: Velosidade internet la’o neneik tanba utilizadór barak

Autoridade Nasional Komunikasaun (ANC-sigla Portugés), konsidera velosidade internet iha Timor-Leste (TL) la’o neneik, tanba utilizadór sira barak liu do que kapasidade internet ne’ebé fornese husi operadór telekomunikasaun sira.
Prezidente Autoridade Nasional Komunikasaun, João Olivio Freitas, hato’o lia hirak ne’e hodi hatán ba preokupasaun públiku nian kona-ba fornesimentu rede internet husi operadór telekomunikasaun sira iha Timor-Leste ne’ebé la’o neneik.
João Olívio Freitas, salienta, total fornesimentu liña internet internasional mai operador telekomunikasaun tolu iha Timor-Leste hamutuk gigabyte 19 por segundo ou hanesan ho 19.456 megabyte por segundo. Husi total dadus internet internasional ne’ebé fo mai Timor-Leste, Telekomcel hetan 7 gigabyte por segundo, Telemor no Timor-Telekom hetan 6 gigabyte por segundo. Enkuantu total kliente iha Timor-Leste husi operador tolu ne’e, tuir relatório ANC, hamutuk tokon ida resin (1,453,731).
“Matematikamente 19 megabyte por segundo fahe ba kliente 1,453,731 otomatikamente ema ida hetan hira iha ne’eba? Se ema ida hetan uitoan liu automatikamente velosidade internet ne’e neneik la halimar, se ema ida hetan barak liu nia velosidade ne’e lalais. Agora fila-fali ba iha durante Estadu Emerjensia (EE), wainhira implementasaun EE limita atividade sira hotu kuaze ema hotu servisu no estuda husi uma. Entaun teknikamente tore telekomunikasaun ne’ebé mak iha komunidade nia leet nia mai ho desenu tekniku no iha kapasidade úniku. Exemplu tore telekomunikasaun ida nia bele fornese servisu internet ba kliente hamutuk 200 iha tempu ne’ebé mak hanesan. Durante EE ne’e ema barak hela uma, entaun númeru ema ne’ebé mak uza tore ne’e la’os ona 200 nia haksoit ba 400 ou 500. Entaun nia implikasaun boot ne’e ba iha kualidade servisu tore nini’an”.
“Exemplo molok implementasaun EE ita bele download 2 megabyte por segundo, tamba ema ne’ebé utiliza tore ne’e 200 deit. Maibe iha implementasaun EE ne’ebé uza tore ne’e to’o 500 otomatikamente valor ne’ebé ita hetan husi 2 megabyte ne’e la to’o ona no nia monu tamba tenki ser fahe hotu ba ema sira ne’e. Entaun nia impaktu ne’e sa ida rede monu lae, rede la monu, maibe sa ida mak monu kualidade servisu, tamba velosidade tuun”.
Entretantu Banda Espectrum ne’ebé ANC fornese ba operador telekomunikasaun sira ho frekuensia bazeia ba taxa especterum ne’ebé mak estabelese husi Autoridade Nasional ne’e. Maibe kona-ba utilizisaun frekuensia hirak ne’e depende ba pedidu husi operador telekomunikasaun sira. Alende ne’e tuir Autoridade Nasional Komunikasaun dadus internet iha Timor-Leste karun, tamba operador telekomunikasaun sira usa micro ondas husi satellite hodi fornese dadus internet ba kliente sira.
“Iha solusaun ida ne’e maka Governu agora dadaun koko atu implementa polítika dada cabo vibraoptica submarino tama mai Timor-Leste. Ita espera katak ida ne’e mak mai lais sei diak liu tan. Ida ne’e maka ita espera Governu bele puxa lalais cabo vibraoptica tama mai Timor-Leste no ida ne’e sei fasilita tebes operador telekomunikasaun sira ao mesmo tempu presu ba servisu dadus ne’e tuun”, esplika nia.
Entretantu tuir relatóriu ANC nian teknolojia ne’ebé agora dadauk operador telekomunikasaun sira uza lori oferese servisu internet mak “teknolójia 9 banda-larga ho fiu” (wired technology) no “teknolójia banda-larga la ho fiu”. Operador hirak ne’e oferese servisu móvel ho teknolójia 2G no 3G ne’ebé mak kobre ona kuaze 96% populasaun Timor-Leste. Alende ne’e utilizasaun teknolójia 4G ba servisu móvel mos hahu disponivel ona iha sidade bo’ot sira munisípiu nian hanesan Díli, Baucau, Manatuto, Liquiça, Ermera no seluk tan. oct
Add to Comments Here!!!!